Ruth Mirov
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Ruth Mirov (kuni 1949 Ruth Treufeldt; sündinud 24. novembril 1928 Viljandis) on eesti rahvaluuleteadlane.
Tema põhilised uurimisalad on olnud eesti regivärsiline rahvalaul, vanemad laulumängud, rahvaluule kasutamine kirjanduses. Ta on avaldanud olulisi käsitlusi August Annisti ja Betti Alveri loomingust, kirjutanud ka luulekriitikat. Ta on kirjutanud rohkem kui 150 erialast artiklit ja arvustust, toimetanud trükki mitmeid mahukaid rahvaluulekogumikke, osalenud soome-ugri rahvaste muusikafolkloori bibliograafiate ning eesti rahvaluule bibliograafia koostamisel ning seadnud tekste Veljo Tormise regilauluainelistele teostele.
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1936–1937 Viljandi Haridusseltsi Tütarlaste Gümnaasiumi algkool
- 1937–1942 Nõmme Kivimäe Algkool
- 1942–1947 Nõmme Gümnaasium/ Tallinna 10. keskkool
- 1947–1948 Tallinna Toiduainete Tööstuse Tehnikum
- 1954–1961 Tartu Riiklik Ülikool, eesti filoloogia eriala (kaugõpe)
- 1965–1969 Tallinna Pedagoogiline Instituut, eesti keele ja kirjanduse eriala (kaugõpe)
- 1993 magistrikraad Tartu Ülikoolist (esimene magistrikraad rahvaluule alal taasiseseisvunud Eesti Vabariigis). Väitekiri "Eepose-igatsus. Lisandusi kirjanduse ja rahvaluule suhete probleemile"
- 1999 doktorikraad Tartu Ülikoolist. Väitekiri "Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Tüpoloogia, struktuur, poeetika"
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1956–1957 ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi lepinguline töötaja
- 1957–1971 samas rahvaluulesektori vanemlaborant ja -bibliograaf
- 1971–1986 samas nooremteadur
- 1986–2000 samas teadur (a-st 1993 Eesti Keele Instituudi folkloristika osakond)
- 2000–2001 Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1964 "Laulame ligi külada. Valik eesti rahvalaule". Koostaja ja eessõna Ruth Mirov. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus.
- 1969 "Eesti rahvalaulud. Antoloogia" 1. kd. 2. vihik. Ü. Tedre (toim. ja koost.), A. Koemets, R. Mirov, V. Pino (koost.). Tallinn: Eesti Raamat
- 1971–1972 "Eesti rahvalaulud. Antoloogia" 3. kd. 1.–3. vihik. Ü. Tedre (toim. ja koost.), R. Mirov, U. Mägi (koost.). Tallinn: Eesti Raamat
- 1974 "Eesti rahvalaulud. Antoloogia" 4. kd. Ü. Tedre (toim. ja koost), A. Koemets, E. Laugaste, R. Mirov, U. Mägi, J. Peegel, V. Pino (koost).Tallinn: Eesti Raamat
- 1977 "Lahemaa vanad laulud". Koostajad Ruth Mirov, Ingrid Rüütel ja Veljo Tormis. Tallinn: Eesti Raamat
- 1995 "Roosipärg. Valik vanu salme". Koostaja ja järelsõna Ruth Mirov. Tallinn: Kunst
- 1998 "Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud. Tüpoloogia, struktuur, poeetika". Tallinn: Eesti Keele Instituut
- 2002 "Sõnast sõnasse. Valik artikleid ja retsensioone". Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus
- 2009 "Lüganuse regilaulud". Vana kannel 9. Koostajad Ruth Mirov ja Edna Tuvi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum
- 2018 "Vaivara ja Narva regilaulud". Vana Kannel 12. Koostajad Ruth Mirov, Kanni Labi, Ingrid Rüütel. Toimetanud Kanni Labi, Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. ISBN 978-9949-586-79-0
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
- Emakeele Seltsi liige
- Soome Kirjanduse Seltsi liige
- Kalevala Seltsi liige
- Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi liige
- Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige
- Johannes Aaviku Seltsi liige
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2000 Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]
- 2002 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (raamat "Sõnast sõnasse")
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli arhitekt Boris Mirov ja tütar on arhitekt Krista Karu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti kirjarahva leksikon = Estnisches Schriftstellerlexikon. Koostaja ja toimetaja Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1995. Lk 344
- Ruth Mirovi bibliograafia (1958–2003). Koostaja ja toimetaja Karin Maria Rooleid. Tartu: EKM folkloristika osakond 2003
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Ülo Tedre. Ruth Mirov 80. Keel ja Kirjandus nr 3, 2008, lk 907–908
- Ruth Mirov 80. Mälestuskilde lapsepõlvest Viljandis. Mäetagused nr 42, 2009, lk 167–175