Friedrich Wilhelm Ederberg

Allikas: Vikipeedia
Friedrich Wilhelm Ederberg.

Friedrich Wilhelm Ederberg (30. juuni 18592. mai 1939 Tartu) oli praost ja Eesti ärkamisaja tegelane. Ta oli tegev Eesti Kirjameeste Seltsis ja Eesti Aleksandrikooli peakomiteees.[1] Ederberg oli esimese eesti korporatsiooni Vironia (registreeritud Eesti Üliõpilaste Seltsina) asutajaid aastatel 1881–1883.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ederberg õppis aastatel 18721879 Tallinna Kubermangugümnaasiumis ja aastatel 18791883 Tartu ülikoolis usuteadust. 1884. aastal sooritas ta Riias konsistooriumieksami. Prooviaasta oli ta Ernst Sokolovski juhendamisel Vändra Martini koguduses. Õpetajaks ordineeris ta 23. juunil 1885 Pärnu Nikolai kirikus kindralsuperintendent Heinrich Girgensohn.[2]

Aastatel 1885–1902 oli Ederberg Saaremaal Kaarma koguduse õpetaja, Kaarma õpetajate seminari direktor ja usuteaduse õpetaja. Seejärel teenis ta aastatel 1902–1927 Kambja kogudust. Aastatel 1919–1926 oli Ederberg Võru ja aastatel 1926–1928 Valga praostkonna praost.[2]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema esimene abikaasa Julie Wilhelmine Ederberg (neiupõlves Elens; 1861–1897) oli Saaremaa esimene naisluuletaja. Abielust sündis viis last, sealhulgas poeg Hermann Johannes Ederberg (Hargla ja Koeru koguduste õpetaja).[2]

7. augustil 1897 abiellus ta teistkordselt Lydia Thomsoniga (1878–1951). Laulataja oli pruudi vend Konstantin Thomson. Sellest abielust sündis poeg Bruno Ederma (Lääne-Nigula ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja).[2]

Tema tädipoeg Heinrich Bauer oli haridustegelane ja koolijuht, Eesti Vabariigi haridusminister Konstantin Pätsi esimeses valitsuses (19211922) ning Riigikogu II koosseisu liige (19231926)[3].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk, 1939[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Roos. Ühe lahkunud kultuuritegelase teest ja tööst. Eesti Kirjandus, mai 1939, nr 5, lk 193–198.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Kristjan Luhamets. Friedrich Wilhelm Ederberg – 150. Eesti Kirik, 10. juuni 2009.
  3. Kristjan Luhamets. Kambja kihelkonna ajalugu. Ilmamaa, Tartu, 2011. (lk. 216)
  4. Teenetemärkide kavalerid. Vabariigi Presidendi Kantselei. Kasutatud 15.08.2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]