Mine sisu juurde

Mart Mardisalu

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Mart Mardisalu Londoni olümpiamedalistide tervituspeol Tallinnas Vabaduse väljakul 13. augustil 2012

Mart Mardisalu (sündinud 3. novembril 1968 Loksal) on eesti ajakirjanik ja meelelahutaja.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mardisalu on õppinud Loksa Keskkoolis ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ning seejärel Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonnas koorijuhtimist (lõpetamata).[1]

Töö ajakirjanikuna

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud saatejuhi ja toimetajana aastatel 1990–1994 Eesti Televisioonis, 1992–1995 Raadios Top (sel perioodil tegi lühikest aega saateid ka Tipp TV-s) ning 1995–1998 Raadio 2-s ja raadiojaamas Sky Plus.[2] Ta kuulus ka 2005. aastal tööd alustanud Raadio 3 saatejuhtide algkoosseisu.[3] Aastatel 1996–2021 tegi ta saateid telekanalis TV3 ning oli 2015–2021 TV3 uudistetoimetuse juhataja. 2024. aastast teeb ta saateid Vikerraadios ja Kanal 2-s.

Töö telekanalis TV3

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1996–2006 töötas Mardisalu saatejuhina TV3-s, algul jalgpallireporteri ja "TV Bingo" saatejuhina ning alates 2002. aasta sügishooajast mälumängu "Kuldvillak" saatejuhina.

1998. aastal pälvis Mart Mardisalu Eesti Jalgpalli Liidult aasta pealtvaataja auhinna.[4]

2011. aastast oli ta TV3 "Seitsmeste uudiste" toimetaja-saatejuht ning 2015. aasta augustist 2021. aasta maini ka TV3 uudistetoimetuse juhataja.[5]

TV3 uudistetoimetuse töö kõrvalt kommenteeris Mardisalu koos Indrek Kannikuga alates 2015. aastast UEFA Meistrite Liiga jalgpalliülekandeid ka telekanalites TV6 ja Viasat Sport Baltic.[6]

2018. aastal kuulus ta TV 3 esindajana Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) 2018 gala korraldajate ja žürii hulka.[7] Ühtlasi oli ta töö eest "Seitsmestes uudistes" esitatud kandideerima parima telesaatejuhi auhinnale.[8]

Gruusia-Eesti

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aastal, kohe Gruusia sõja puhkemise järel, kutsus Mardisalu avaliku üleskutsega artiklis "Ei ole üksi ükski maa" eesti rahvast avaldama gruusia rahvale toetust öölaulupeol "Märkamisaeg".[9]

Alates 2021. aasta teisest poolest elas ta abikaasa töö tõttu perega Gruusias.[10] Elust Gruusias ja Gruusia ühiskonna probleemidest on ta teinud ülevaateid näiteks Kuku raadio saadetes "Kuku pärastlõuna"[11][12], ETV saates "Ringvaade"[13], Eesti Päevalehes[14] ja Vikerraadio päevakajalistes saadetes.[15]

Alates 2024. aasta suvest elab ta taas rohkem Eestis ning teeb raadiosaateid Vikerraadios ja Pariisi olümpiamängude stuudiosaateid telekanalis Kanal 2.[16][17]

Töö Eesti Rahvusringhäälingus

[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Mardisalu alustas televisioonitööd ja üldse ajakirjanikukarjääri 1990. aastal Eesti Televisioonis. Tema esimene suurem töö oli noortele mõeldud muusikauudiste saatesari "Playback" (kaassaatejuhina koos Ülari Kirsipuuga) aastatel 1991–1993.[18] Aastatel 1995–1998 tegi ta raadiosaateid Raadio 2-s. 1998. aastal juhtis ta koos Mati Talvikuga ETV-s saatetsüklit "Rockrapsoodia". Ta juhtis ühe saatejuhina ka ETV pühapäevahommikust koguperesaadet "Hommiku TV" ja oli aastatel 2000–2002 "Bingo loto" saatejuht.

2024. aastal jõudis Mardisalu ringiga taas Eesti Rahvusringhäälingusse, kus teeb autori ja saatejuhina Vikerraadios peamiselt saatesarja "Läks aga läände" (milles 1990. aastate eluolu ja suuri ühiskondlikke muudatusi meenutavad näiteks Kairi Viik, Kai Saar, Vilen Künnapu, Kalev Vapper, Aivar Riisalu jt), aga ka muid saateid.[19]

Tegevus meelelahutajana

[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Mardisalu tegutses 1990. aastatel diskorina.[20] Ta on esinenud soololauljana ning mänginud klahvpille ansamblites Malibu ja Compromise Blue.[21] Ta on korraldanud meelelahutusüritusi ning olnud paljude ürituste õhtujuht või konferansjee.

Kui 2005. aasta jaanuaris loodi Üritusturundusagentuuride Liit, siis oli Mardisalu oma ettevõttega ProMaMa üks liidu asutajaid ja kuulus ka liidu juhatusse.[22]

Laulja ja kontserdikorraldajana

[muuda | muuda lähteteksti]

Mardisalu on esitanud lauljana nii pop- kui ka džässmuusikat, andnud soolokontserte ja osalenud kontserdiprojektides.

Novembris 1995 oli Eestis esikohahitt räpplugu "Varumees", mida esitasid Mart Mardisalu ja Hedvig Hanson.[23] Koos Hedvig Hansoni, Maarja-Liis Ilusa ja Pearu Paulusega laulis ta toona ETV telesaadetes ka talve- ja jõululaule. 1997. aastal esines ta lauljana Eesti Televisiooni saatesarjas "Säravad tähed".[24]

1996. aastal tegi ta laulja ja kaaskorraldajana kaasa kontserdisarjas "Suvest suveni". Peale tema astusid seal üles 2 Quick Start, Nancy, Maarja-Liis Ilus, Ivo Linna ja Hedvig Hanson.[25]

Mardisalu on solistina laulnud ka ansamblite Modern Fox ja Noorkuu saatel. Ta on korduvalt laulnud duetti 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud lätlanna Marie N-iga, sealhulgas 2005. aastal toimunud mälestuskontsertidel "Frank Sinatra – Ameerika legend", kus nende esituses kõlas ka Frank ja Nancy Sinatra maailmakuulsaks lauldud duett "Somethin' Stupid". Frank Sinatra loomingu austajana ja tema eluloo hea tundjana aitas Mardisalu koostada kontserdi sõnalist sisu ja oli selle kontserdi konferansjee.[26]

Mardisalu on mitmel aastal esinenud muusikafestivalil Augustibluus lauljana ning olnud selle festivali konferansjee.[27] Jazzkaare kontsertidel on ta esitanud Raimond Valgre[28] ja Louis Armstrongi[29] loomingut.

2009. aastal andis ta välja enda esitatud lauludega CD "Kui su hing on noor!" (MFM Records OÜ, 2009), mille pühendas maestro Eri Klasile. Plaadi nimilooks on Frank Sinatra lugu, mida Mardisalu esitab duetis Eri Klasiga.[30]

2020. aastal osales Mardisalu võistlejana TV3 meelelahutussaates "Maskis laulja", kus kehastas Putukat ja võitis kolmanda koha. Ka seal esitas ta ühe palana Frank Sinatra repertuaari kuulunud laulu "My Way".[31][32]

Õhtujuhina

[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastal oli ta Eesti Muusikaauhindade gala õhtujuht[33], 2021. aastal tänugala "Eestimaa uhkus" kaasõhtujuht[34] ja 2023. aastal sportlaste auhinnagala "Spordiaasta tähed" õhtujuht[35].

2003. aastal juhtis ta Tallinnas Raekoja platsil Euroopa päeva üritusi. Sealsamas toimus Mardisalu juhitud televiktoriini "Kuldvillak" avalik salvestus, kus võistlesid riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Henrik Hololei, Riigikogu liige Tiit Matsulevitš ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie. (Hololei ja Matsulevitš jäid 3850 punktiga esimest ja teist kohta jagama.)[36]

2004., 2008. ja 2012. aastal juhtis ta Eesti olümpiasangarite pidulikku vastuvõttu Tallinnas.[37]

Ajakirja Kroonika aasta seksikaim

[muuda | muuda lähteteksti]

Mardisalu valiti 2000. aastal ajakirja Kroonika lugejate hääletusel aasta seksikaimaks meheks.[38]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Mart Mardisalul on varasemast abielust ja kooselust kaks täiskasvanud poega. Aastatel 1999–2005 oli tema elukaaslane aeroobikatreener Riina Suhotskaja (Kajari).[39]

Mart Mardisalu on abielus suursaadik Riina Kaljurannaga.[40] Paaril on 2013. aastal sündinud tütar.[41]

Ka Mart Mardisalu õde Marge Mardisalu-Kahar on suursaadik.[42]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Mart Mardisalu Andmebaasis Telekraat. Vaadatud 03.07.2024.
  2. ↑ «Seitsmeste uudiste» juhiks saab Mart Mardisalu. Postimees/Elu24, 10.08.2015.
  3. ↑ Liivi Šein. Esmaspäeval alustab tööd meelelahutuslik raadiojaam Raadio 3 Eesti Päevaleht, 11.05.2005.
  4. ↑ Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid Eesti Jalgpalli Liidu koduleht. 05.02.2020.
  5. ↑ «Seitsmeste uudiste» juhiks saab Mart Mardisalu. Postimees/Elu24, 10.08.2015.
  6. ↑ Mart Mardisalu: kommenteerimise juurde naasmine on nagu kohtumine vana armastusega Delfi Sport, 01.10.2015.
  7. ↑ EFTA galat jagati kanalite vahel noole-, kaardimängu ja käesurumise teel, tulemuseks jäi viik ERR Menu, 16.03.2018.
  8. ↑ Selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2018 nominendid, vaata, kes auhindadele kandideerivad Postimees/Elu24, 15.02.2018.
  9. ↑ Mart Mardisalu: Ei ole üksi ükski maa Delfi, 13.08.2008.
  10. ↑ Tiina Kruus. Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.
  11. ↑ Reede pärastlõuna: Mart Mardisalu - elust Gruusias Kuku Raadio, 18.11.2022.
  12. ↑ Kuku pärastlõuna: Mart Mardisalu. Olukord Gruusias Kuku Raadio, 03.05.2024.
  13. ↑ Ringvaade: Protestid Gruusias ERR Jupiter, 14.05.2024.
  14. ↑ Tiina Kruus. Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.
  15. ↑ Mart Mardisalu. Ida ja lääne vastasseisust Gruusias Vikerraadio, 09.05.2024.
  16. ↑ Vikerraadio suvekavaga liituvad uued tegijad ERR Menu, 19.06.2024.
  17. ↑ Tiina Kruus. Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.
  18. ↑ Tuntud inimesi. Laurentsiuse Seltsi veebileht. (Vaadatud 13.05.2018.)
  19. ↑ Vikerraadio suvekavaga liituvad uued tegijad ERR Menu, 19.06.2024.
  20. ↑ 2 Quick Starti juubelikontserdil naaseb üle 25 aasta DJ-pulti Mart Mardisalu Kroonika/Delfi, 14.12.2023.
  21. ↑ Mart Mardisalu Andmebaasis Telekraat. Vaadatud 03.07.2024.
  22. ↑ Ürituste korraldajad liitusid. Äripäev/Firmapidu, 06.04.2005.
  23. ↑ "Kaheraudne". Mart Mardisalu. "Varumees". ETV saate "Kaheraudne" helifail ERR-i arhiivis. 11.11.2007.
  24. ↑ Säravad tähed: Eesti ansamblid ja solistid esitavad jõululaule. ETV saate "Säravad tähed" videosalvestis ERR-i arhiivis. 31.12.1997.
  25. ↑ Gethe Rohumägi. Nostalgiline video 1990-ndatest: verinoored Anneli Lahe ja Peauru Paulus saates “TV Bingo” Geenius.ee/Diktor, 08.11.2018.
  26. ↑ Christel Karits. Kontsert Sinatra sünnipäevaks Äripäev, 16.12.05.
  27. ↑ Jan Uuspõld juhib Augustibluusi! Postimees/Elu24, 24.07.2014.
  28. ↑ Ammende villas meeleolukad jazziõhtud Festivali Jazzkaar koduleht. 28.06.2006.
  29. ↑ Betty Ester. Jazzkaar viib kontserdid ka koolidesse ja avab uue džässiklubi Õhtuleht.ee, 13.04.2000.
  30. ↑ Mart Mardisalu, Kui su hing on noor! [CD]. Laseringi veebileht.
  31. ↑ Ei ole võimalik! Putukas maski alt koorus välja tõeline Eesti telelegend Sky.ee, 03.05.2020.
  32. ↑ Maskis laulja: Putukas –„My way" TV3 Play. 03.05.2020.
  33. ↑ Aasta muusikaauhinnad 2000 ERR Arhiiv, 03.03.2001.
  34. ↑ Erika Klaats. “Eestimaa uhkus” tuleb taas Maaleht.ee. 07.01.2021.
  35. ↑ "Spordiaasta tähed 2023" Kanal 2 koduleht. Vaadatud 04.07.2024.
  36. ↑ Kaarel Kaas. Ruffus rokkis Raekoja platsil europäeva õhtusse Postimees, 09.05.2003.
  37. ↑ Olümpialaste vastuvõtt Vabaduse väljakul. ERR Arhiiv, 13.08.2012.
  38. ↑ Ei ole võimalik! Putukas maski alt koorus välja tõeline Eesti telelegend Sky.ee, 03.05.2020.
  39. ↑ Suhotskaja ja Mardisalu läksid lahku Kroonika/Delfi, 03.01.2006.
  40. ↑ Tiina Kruus. Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.
  41. ↑ Mart Mardisalu sai kolmandat korda isaks. Postimees/Elu24, 01.08.2013.
  42. ↑ Tiina Kruus. Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mart_Mardisalu&oldid=6685886"