Mine sisu juurde

Maria Saal

Allikas: Vikipeedia
Maria Saal

Vapp

Pindala: 34,8 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 3835 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 41′ N, 14° 21′ E
Asend Klagenfurdi maaringkonnas
Maria Saal (Austria)
Maria Saal

Maria Saal (sloveeni: Gospa Sveta) on vald ja alev Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi ringkonnas. See asub ajaloolise Zollfeldi tasandiku (Gosposvetsko polje) idaosas, mis on Glani jõe lai org. Valla osad on Kading, Karnburg, Möderndorf, Possau ja St. Michael am Zollfeld.

Zollfeldi org on keldi hõimude piirkonda asumisest saati olnud kultuuriline ja poliitiline keskus. Kui nende Noricumi kuningriigist sai 15. aastal eKr Rooma riigi provints, püstitas keiser Claudius Magdalensbergi jalamile provintsi pealinnaks Virunumi linna, kus künka otsas oli juba suurepärane keldi asula. Virunumist sai varakristluse keskus 4. sajandi algul kui piiskopitool Aquileia patriarhi jurisdiktsiooni all.

Maria Saal Hertsogitooliga, Johann Weichard von Valvasori gravüür, 1680

Kui paganlikud slaavi hõimud rändasid 590. aasta paiku sellesse piirkonda, jäid nad paikseks Krnski Gradis (saksa: Karnburg) Virunumi lähedal, millest sai nende Karantaania vürstkonna halduskeskus. Seal toimus vürstide ametisseseadmise rituaal Vürstikivil, mis oli Virunumist pärit iidse Rooma joonia samba alus. Tseremoonia jätkus sloveeni keele kohalikus murdes pikalt keskaega. Pärast seda, kui Baieri hertsog Odilo u 743. aastal vasalliseeris Karantaania vürsti Boruti, täiendati rituaali saksakeelse tseremooniaga Hertsogitoolil, kivist topelttroonil, mida võib siiani näha Maria Saali lähedal.

Piirkonna teine ristiusustamine algas u 767. aastal piiskopi Virgilius Salzburgist käe all. Tema misjonär Modestus lasi oma misjonitegevuse keskuseks ehitada Maria Saali/Gospa Svetasse esimese Maarja taevaminemise kiriku, Krnski Gradist/Karnburgist üle tasandiku. S. Maria ad Carantanumit on esmamainitud 860. aasta dokumendis, tõenäoliselt väike puidust kirik, mis on ammu kadunud. Sellest piiskopikirikust – sugugi mitte toomkirikust selle sõna tänapäevases tähenduses – levitati kristlust üle kogu Karantaania.

Pärast seda, kui Karl Suur oli Baieri hertsogi Tassilo III 787. aastal lõplikult kukutanud, jäi Karnburg poliitiliseks keskuseks, kui Karantaaniast sai Frangi riigi mark. Ida-Frangi kuningas Arnulf Kärntenist († 899), tõenäoliselt lähedal Moosburgis sündinud, ehitas sinna Kaiserpfalzi. 893. aastal nimetas ta Baieri krahvi Luitpoldi markkrahviks Kärnteni margis, kelle Luitpoldingitest järglased valitsesid ka kui Baieri hertsogid.

Kui keiser Otto II kukutas hertsog Heinrich II Riiaka ja eraldas 976. aastal Kärnteni lõpuks Baierist, oli Karnburg ka hertsogkonna poliitiline keskus, selle funktsiooni võttis hiljem üle hertsogilinn Sankt Veit an der Glan veidi põhja pool ja lõpuks 16. sajandil Klagenfurdi linn lõunas.

Maarja kirik

Maria Saal on kuulus oma suure palverännukiriku poolest, mis näib olevat ülemineku stiilis romaani stiililt gooti stiilile. Romaani kirikust, mis oli asendanud Modestuse ja tema järglaste piiskopikiriku, pole palju säilinud. Praegune kindluskirikuhoone pärineb 15. sajandi keskpaigast ja on kõrggooti stiilis, rekonstrueeritud tegelikult pärast 1669. aasta suurt tulekahju 20 aasta jooksul.

Pidades silmas kiriku eelkäijat, mis piiskop Modestuse kirikuna oli 8. sajandil Kärnteni religioosne keskus ja 945. aastani praktiliselt piiskopitool, kutsutakse praegust kirikut rahva seas ikka veel "Dom", s.o "toomkirik", mida see muidugi kunagi olnud pole. Kiriku all olev Rooma sarkofaag sisaldab väidetavalt Modestuse jäänuseid. Siiani on see aga suur palverännakukoht nii saksa- kui ka sloveenikeelsetele kärntenlastele ja isegi Sloveenia kodanikele.

Kirikukellad

[muuda | muuda lähteteksti]
# Valukoda Valuaasta Mass Toon Läbimõõt Nimi
1. Mathias Landsmann 1687 6608 kg Fis° 222 cm Maria Saalerin
2. Grassmayr 1925 2098 kg cis'
3. Grassmayr 1972 1310 kg dis'
4. Lorenz Pez 1670 ~1100 kg f'
5. Grassmayr 1972 560 kg gis'
6. Grassmayr 1972 390 kg b'

Tuntud inimesi

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]