Keutschach am See

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Keutschach am See

Vapp

Pindala: 28,4 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2450 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 35′ N, 14° 11′ E
Keutschach am See im Bezirk KL.png
Asend Klagenfurti maaringkonnas
Keutschach am See (Austria)
Keutschach am See
Keutschach am See

Keutschach am See (sloveeni: Hodiše ob jezeru) on vald Austrias Kärnteni liidumaa Klagenfurti maaringkonnas.

Vald asub Wörthersee järve ja Pyramidenkogeli mäe (põhjas) ning Sattnitzi mäestiku tippude (lõunas) vahelises liustikuorus. See asub Keutschacher See idakaldal, u. 15 km Klagenfurtist läänes. Teised naaberjärved on Hafnersee, Baßgeigensee ja Rauschelesee. Suured oruosad moodustavad 1970. aastast maastikukaitseala.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aasta rahvaloenduse järgi olid 5,6% rahvastikust Kärnteni sloveenid.

Küla (saksa) Küla (sloveeni) Rahvaarv (1991) Sloveenide osakaal (1991) Sloveenide osakaal (1951)
Dobein Dobajna 38 26,3% 81,0%
Höflein Dvorec 138 10,1% 96,1%
Plaschischen Plašišče 106 14,2% 51,9%
Plescherken Plešerka 188 23,9% 28,7%
Pertitschach Prtiče 150 13,3% 81,5%
Rauth Rut 236 14,8% 76,3%
St.Margarethen Šmarjeta 64 12,1% 92,3%
St.Nikolai Šmiklavž 61 19,7% 97,6%
Keutschach Hodiše 260 4,2% 38,8%
Leisbach Ležbe 96 1% 59,7%
Linden Lipa 121 4,1% 81,9%

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Uus loss, vallavalitsuse asukoht

Chodesachi Kärnteni hertsogkonnas on esmakordselt mainitud 1150. aasta dokumendis. Mõisad olid Keutschachi aadliperekonna esivanemate asukoht, dokumenteeritud 1299. aastast, kelle märkimisväärseim võsu oli Leonhard von Keutschach (u.1442–1519), Salzburgi peapiiskop 1495. aastast kuni oma surmani. 16. sajandi algul püstitas dünastia renessansslossi, mis asendati hiljem naabrusesse barokkehitisega, mida kutsuti "Uueks lossiks" (Neues Schloss), valmis 1679. aastal ja ehitati 18. sajandil Orsini-Rosenbergi aadliperekonnna poolt ümber.

Sajandeid oli põllumajandus enimviljeletud majandussüsteem, kuni suveturism 20. sajandil üha olulisemaks muutus. Tänapäeval on turism suurim sissetulekuallikas.

Sõpruslinn[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]