Maria Wörth

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Maria Wörth

Vapp

Pindala: 17,4 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1611 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 37′ N, 14° 10′ E
Maria Wörth im Bezirk KL.png
Maria Wörth (Austria)
Maria Wörth
Maria Woerth Halbinsel 05072007 01.jpg

Maria Wörth on vald Austria Kärnteni liidumaa Klagenfurdi maaringkonnas. Kuurortlinna keskus asub Wörthersee lõunakalda poolsaarel. Idas külgneb vald Kärnteni pealinna Klagenfurdiga. Vallaosad on Maria Wörth ja Reifnitz.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Maarja kirik püstitati u 875. aastal endise Karantaania ristiusustamise ajal, mida juhtisid Freisingi piiskopid Innicheni kloostri baasil. Seda on esmakordselt mainitud 894. aasta dokumendis kui Maria Werd – kuna paik oli tol ajal saar. (Vanakõrgsaksakeelne mõiste Wörth või Werder, nagu ka sloveenikeelne Otok, tähendab veega ümbritsetud maatükki). Kirik teenis pühakute Primuse ja Felicianuse jäänuste ümberkolimist ning mängis olulist rolli kristlikus misjonis Kärnteni hertsogkonnas.

"Maria Wörth", Markus Pernharti (1824–1871) maal

Umbes 1150. aastal asutas piiskop Otto von Freising siia kanoonikute kolleegiumi ja ehitas kollegiaalkiriku kõrvale väikese Winterkirche kabeli. 1399. aastal hävisid mõlemad kirikud tules ja seejärel ehitati praegune hilisgooti stiilis hoone. Freisingi piiskopid kaotasid Kärntenis järk-järgult oma mõju ja u. 1500. aastal sai kolleegiumist lõplikult Millstatti kloostri lisand, mida 1598. aastast juhtisid jesuiidid.

Jeesuse Seltsi keelustamisega 1773. aastal Millstatti klooster kaotati ja Maria Wörth läks 1809. aastal taasasutatud benetiktlaste Pauluse kloostrile Lavanttalis. Alles 1903. aastal loodi Schieflingi ja Keutschachi territooriumile tänapäevane omavalitsus.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Maria Wörth on Austria ja Euroopa suveturismi keskus, kuhu on saabunud 330 000 inimest (kuigi see arv on 1950. aastatest alates järsult vähenenud). Tänane pühakute Primuse ja Felicianuse kihelkonnakirik seisab poolsaare kõrgeimal kohal, Winterkirche selle all. See on suur palverännakupaik ja tänu oma romantilisele keskkonnale populaarne laulatuskirik. Teine turismisihtkoht on Pyramidenkogel, 851 m kõrge mägi koos 54 m kõrge vaateplatvormiga, Pyramidenkogeli torn.

Mahleri heliloojahütt

1901. aastal ehitas helilooja Gustav Mahler valla idaossa Maierniggi asunduse juurde järve äärde villa, kus ta kasutas juba "heliloojahütti", kus komponeeriti enamik tema aastatel 1900–1907 kirjutatud teoseid, sealhulgas tema sümfooniad nr. 5–8. Hütt on nüüd avatud kui väike muuseum. Oma sõpruse kaudu helilooja lese Alma Mahleriga komponeeris ka Alban Berg Maierniggis, mida külastas palju Viini kunstieliiti.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]