Lõuna-Madalmaad
Lõuna-Madalmaad (hollandi keeles Zuidelijke Nederlanden, hispaania keeles Países Bajos del Sur, prantsuse keeles Pays-Bas méridionaux) oli ajalooline piirkond Madalmaades, mis hõlmas suurema osa tänapäeva Belgiast (välja arvatud kolm Alam-Reini ala: Liège'i piiskopkond, keiserlik Stavelot-Malmedy klooster ja Bouilloni maakond) ja Luksemburgist (kaasa arvatud tänapäeval samanimeline Belgia provints), samuti mõned Madalmaade osad (Limburgi hertsogkond, tänapäeval Hollandi Liège'i provints ja Belgia Limburgi provints) ning 1678. aastani enamik tänapäeval Prantsusmaale kuuluvast Nord-Pas-de-Calais'st.
Lõuna-Madalmaad valitsesid:
- Hispaania Habsburgid (Hispaania Holland, hollandi keeles Spaanse Nederlanden, 1579–1713)
- Austria Habsburgid (Austria Madalmaad, hollandi keeles Oostenrijkse Nederlanden, saksa keeles Österreichische Niederlande, 1713–94) ning
- alad annekteeris Napoleon I (1794–1815) Prantsuse revolutsioonisõdades.
Erinevalt Prantsuse kuningriigi Burgundiast ja vabariiklikest Põhja-Madalmaadest (Hollandi Vabariik) kuulusid need riigid Austria Habsburgide valitsemise all Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi territooriumite Burgundia ringkonda.
