Lurnfeld

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lurnfeld
Blick vom Tschiernock auf das Lurnfeld.JPG
Vaade üle Lurnfeldi oru
Vapp

Pindala: 33 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2599 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 46° 50′ N, 13° 22′ E
Lurnfeld im Bezirk SP.png
Asend Spittal an der Drau ringkonnas
Lurnfeld (Austria)
Lurnfeld

Lurnfeld on turulinn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas. Omavalitsuse osad on Möllbrücke ja Pusarnitz.

Linn asub samanimelises Drava jõe orus Kõrg-Tauerni mäestiku Ankogeli rühma lõunanõlval Spittal an der Draust läänes. Möllbrückes suubub Dravasse Mölli lisajõgi. Läänes piiravad orgu Kreuzecki rühma mäed ja lõunas Gailtali Alpid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lurnfeldi org Rooma linna Teurnia ümbruses on väga vana asustuspiirkond, antiikajal kutsuti seda vallis Lurna. 891. aasta dokumendis mainituna kui Liburnia sai sellest Ülem-Kärnteni krahvide keskus keskaegses Lurngaus, kes resideerisid Hohenburgi lossis. Nende valdused ulatusid toona Villachi lääneosast Drava ülemjooksul Lienzi ja Tirooli piirini.

Pusarnitz oli juba 1072. aasta dokumendis. Pärast Lurni krahvide hääbumist 1135. aastal oli see Salzburgi peapiiskoppide Kärnteni valduste seas. Ülejäänud valdused pärisid Ortenburgi krahvid, kui Tirooli Meinhardiinid, 1127. aastast Görzi krahvid, laiendasid oma valdusi läänes. Peamist küla Möllbrücket on esmakordselt mainitud 1253. aastal kui mölnprukke. 1307. aastal on see märgitud Meinhardiinidest Görzi krahvide valduseks ja krahvkonna kohtu asukohaks.

Kui Kärnteni Ortenburgi krahvid 1418. aastal hääbusid, pärandusid nende valdused Celje krahvidele. Krahv Ulrich II ülendati keiser Sigismundi poolt isegi riigivürstiks, kuid 1456. aastal tapeti ta verise rivaali László Hunyadi poolt järglasi maha jätmata. Ta oli sõlminud pärimislepingu Habsburgist keisri Friedrich III, kes 1424. aastast oli ka Kärnteni hertsog. Kuid ka Meinhardiinide Görzi krahv Johann II nõudis endisi Ortenburgide valdusi. Ta marssis Kärnteni vastu oma Tirooli residentsist Brucki lossis, ületades piiri Oberdrauburgis ja hõivates Spittali, et piirata Ortenburgi kindlust. Lõpuks sai ta 1460. aastal lüüa ja pidi piiskoplikus Feldsbergi lossis Pusarnitzi lepingu sõlmima, millega ta loobus kõigist Kärnteni valdustest Austria Habsburgide kasuks.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]