Gmünd in Kärnten

Gmünd in Kärnten
Pindala	31,6 km²
Elanikke	2550 (1.01.2018)
Koordinaadid	46° 54′ N, 13° 32′ E
	Asend Spittal an der Drau ringkonnas

Gmünd in Kärnten on ajalooline linn Austria Kärnteni liidumaa Spittal an der Drau ringkonnas.

Omavalitsus asub Kesk-Ida-Alpide Kõrg-Tauerni mäestiku Ankogeli rühma kaguservas. Vanalinn asub Lieseri jõe orus, mis on Drava vasakpoolne lisajõgi. Läänes viib Maltatal üles Kölnbreini paisuni. Idas külgneb Gmünd Kremsiga Gurktali Alpides.

Omavalitsuse osad on Gmünd, Kreuschlach ja Landfrass.

Gmündi pääseb Tauern Autobahnilt (A 10), mis kulgeb Salzburgist Villachisse. Lähim rongijaam on Tauerni raudteeliinil Spittal an der Draus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Endise mansio asukohta Drava orust Katschbergi kuru kaudu Iuvavumisse (Salzburg) viival Rooma teel asutas Gmündi linna tõenäoliselt Salzburgi peapiiskop Eberhard II, kuna seda on esmamainitud 1252. aasta dokumendis. Sellest tehti peapiiskopkonna lõunapoolne eelpost Kärnteni hertsogkonnas, turgu on mainitud 1273. aastal ja linnaõiguse sai Gmünd 1346. aastal.

Künkal vanalinna kohal on Gmündi lossi varemed, pärit samuti 13. sajandi keskpaigast. Austria-Ungari sõja ajal 1487. aastal okupeeriti ja hävitati see kuningas Mátyás I vägede poolt pärast seitsme aasta pikkust piiramist ja ehitati uuesti üles aastatel 1502–1506 Salzburgi peapiiskopi Leonhard von Keutschachi poolt. 1525. aasta Saksa talurahvasõja ajal piirati seda jälle, kuid ei vallutatud. Peapiiskop Wolf Dietrich von Raitenau lasi hoonet 1607. aastal laiendada. 1886. aasta tulekahjus laastatud hoonet taastati alates 1950. aastast ning kasutatakse tänapäeval teatrietenduste, kontsertide ja loengute jaoks, sealhulgas vaatetorn ja restoran.

Gooti stiilis Maarja taevaminemise kihelkonnakirik pühitseti 1399. aastal. Linnast põhja pool asub Kreuzbichli jagatud kabel 1588. aastast; ajalooline Rooma tee kulgeb otse altari ja löövi vahelt, mis lisati 1784. aastal. Nelja väravaga linnamüüride vahele püstitati aastatel 1651–1654 Itaalia Lodroni aadliperekonna, Salzburgi peapiiskoppide sugulaste ja ametnike barokkpalee.

1944. aastast asus Ferdinand Porsche inseneribüroo peakontor Gmündis. Riigiminister Albert Speer oli veennud Wehrwirtschaftsführerit vältima liitlaste pommirünnakuid Stuttgardi Zuffenhauseni linnajaos ning Porsche valis endise saeveski valduse Karnerau külas, tema Zell am See mõisa lähedal. Pärast Teise maailmasõja lõppu ta arreteeriti, samas tema poeg Ferry Porsche koos Erwin Komendaga töötasid välja ja ehitasid Gmündis esimese Porsche 356 sportauto, sealhulgas prototüüp No.1 1948. aastast. 1982. aastal avati endise tehase lähedal Porsche eramuuseum Porsche 356 koguga.