Mine sisu juurde

Istra vald

Allikas: Vikipeedia
Istra vald

läti Istras pagasts

Pindala: 164,02 km²
Elanikke: 390 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 2,4 in/km²
Keskus: Vecslabada

Istra vald (läti keeles Istras pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Vald piirneb sama piirkonna Rundēni, Pasiene, Zaļesje ja Lauderi vallaga ning Krāslava piirkonna Šķaune ja Ezernieki vallaga.

Valla pindala on 164 km². 2011. aasta seisuga elas seal 661 inimest. Aastal 2011 elas vallas 130 lätlast, 467 venelast, 40 valgevenelast, 11 ukrainlast, 7 poolakat ja 2 leedulast.[2] Valla keskus on Vecslabada küla. Vallavanem on Aleksandrs Sovāns.[3]

Istra vald moodustati aastal 1863, mil ühendati Istra, Annapole, Konecpole ja Soboļina mõisavallad. Aastal 1935 oli Ludza maakonda kuuluva Istra valla pindala 210,5 km² ja seal oli 8044 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Annapole, Cukur, Istra, Koņecpole, Lauderi, Plepļi ja Soboļina külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Istra külanõukoguga Soboļina ja Annapole külanõukogu, aga aastal 1960 Koņecpole külanõukogu. Aastal 1975 liideti külanõukoguga osa likvideeritavast Šuškova külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Istra vald.[5] 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.

Kaitstavad paigad

[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Zubrova muinaskalmed, linnamägi Zubrovas Gorodoks, Vecslabada Kirikumäe linnamägi, Rudņa muinaskalmed, Kausa muinaskalmed, Meļņiki linnamägi, Šilki muinaskalmed ehk Prantsuse hauad, Volkorezi - Čuičiši muinaskalmed ehk Vaidi hauad või Sopki ja Vecslabada õigeusu kiriku ikonostaas ning selle maalingud.[6] Kohaliku kaitse all on Čerņauskase muinaskalmed ja Pavlova muinaskalmed.[7]

Dziļezers

Valla suuremad järved on Plisūns, Škauna järv, Dziļezers ja Istra järv.

Looduskaitse all on Kaksiktamm, Fiļķi künnapuu, Fiļķi pärn, Spugova kaksikmänd, Spugova mänd, Spugova sanglepp, Padari Vana tamm, Padari Hiidpaha tamm, Padari Läänetamm, Padari Kuivanud tamm, Padari Saunapärn, Padari Metsaservapärn, Padari Luhatamm, Padari Līkzari tamm, Padari Paks tamm, Padari Öökullitamm, Padari Rebenenud tamm, Istra pärn, Istra tamm ja Istra jalakad, lisaks veel viis nimetut põlispuud. Vallas asuvad Istra küngastiku looduspark ja 330,9 ha suurune Istra järve hoiuala.[8]

Vallas on viiskümmend küla. Valla keskuse Vecslabada (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 270. Istra küla staatus on aprūpes ciems ja seal aastal 2020 oli seal 17 elanikku. Kaks küla on staatusega mazciems - Anapole 26 elanikuga aastal 2020 ja Konecpole 13 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems - Beļejova 14 elanikuga aastal 2020, Buiļova 3 elanikuga aastal 2020, Cegeļņa 3 elanikuga aastal 2009, Čerņavski 17 elanikuga aastal 2020, Cucuri 3 elanikuga aastal 2020, Degliši, Fiļki 4 elanikuga aastal 2020, Frački 2 elanikuga aastal 2020, Garanu Škauna 4 elanikuga aastal 2020, Ilza 3 elanikuga aastal 2020, Īvuļi, Jonički 4 elanikuga aastal 2020, Kiseļi 1 elanikuga aastal 2020, Klagiši, Kupriši 2 elanikuga aastal 2020, Lazari 15 elanikuga aastal 2020, Leitinova 2 elanikuga aastal 2020, Lomi 1 elanikuga aastal 2020, Luņi 1 elanikuga aastal 2020, Meļņiki 14 elanikuga aastal 2020, Miškiņova 1 elanikuga aastal 2020, Osinovka 7 elanikuga aastal 2020, Padari 2 elanikuga aastal 2020, Papsuiki 8 elanikuga aastal 2020, Pčolki 2 elanikuga aastal 2020, Peličova 6 elanikuga aastal 2020, Piktjuļi 1 elanikuga aastal 2020, Poļačonki 2 elanikuga aastal 2020, Pricimova 2 elanikuga aastal 2020, Pugači 10 elanikuga aastal 2020, Punišče 1 elanikuga aastal 2020, Rakova 2 elanikuga aastal 2020, Razuvaji 2 elanikuga aastal 2020, Ribački 6 elanikuga aastal 2020, Riuseņi, Sibiļina 7 elanikuga aastal 2020, Sibiļinas Škauna 1 elanikuga aastal 2020, Sokorneica, Spugova, Ševci, Šilki 6 elanikuga aastal 2020, Šņitņiki 4 elanikuga aastal 2020, Troniški, Ustje 1 elanikuga aastal 2020, Volkarezi ja Vonogi 3 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Ludzas novads, vaadatud 16.12 2020
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 17.12 2020
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 17.12 2020
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]