Mērdzene vald

Allikas: Vikipeedia
Mērdzene vald

läti Mērdzenes pagasts

Pindala: 89,5 km²
Elanikke: 534 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,0 in/km²
Keskus: Mērdzene
Pūdinova õigeusu kirik

Mērdzene vald (läti keeles Mērdzenes pagasts; eestipäraselt Määrdina vald) on vald Lätis Ludza piirkonnas. Valla keskus on Mērdzene asula. Vallavanem on Jānis Koļčs.[2]

Vald piirneb sama piirkonna Goliševa, Mežvidi, Malnava, Pušmucova ja Blonti vallaga.

Valla pindala on 89,5 km². 2010. aasta seisuga elas seal 786 inimest, 2016. aasta seisuga aga 689 inimest.[3] Aastal 2011 elas vallas 531 lätlast, 124 venelast, 1 valgevenelane, 2 ukrainlast, 2 poolakat ja 1 leedulane.[4] Valla keskus on Saļņova küla.

See on ainus endise Kārsava piirkonna vald, mida varem asustas eesti rahvakild lutsid.[viide?]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mērdzene vald on tekkinud endiste Mihalova ja Stiglova mõisa maadele. Aastal 1925 nimetati Mihalova vald ümber Mērdzene vallaks. Aastal 1925 oli valla pindala 321,1 km².[5]

Aastal 1945 moodustati Mērdzene vallas Blonti, Degļeva, Goliševa, Lapatinsk, Mērdzene, Mežernieki, Pušmucova ja Stiglova külanõukogus, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Mērdzene külanõukoguga likvideeritavad Lapatinski ja Stiglova külanõukogu. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Mērdzene vald.[6] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Kārsava piirkonda.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub suuremalt jaolt Velikaja madalikul. Valla edelaosa jääb Latgale kõrgustikule. Valla lääneosas asub selle kõrgeim tipp Diervanīši mägi (135,3 m). Valla suurim jõgi on Rītupe.

Looduskaitse all on Pudinova suur pärn, Püdinova Lohupärn ja Ede kask, lisaks veel üks nimetu põline pärn.[7]

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Stiglova muinaskalmed ehk Sõjamägi ja Silenieki muinaskalmed ehk Uppunud Kirik.[8] Kohaliku kaitse all on karistuspaik Mērdzene võllamägi ja Stiglova katoliku kirik.[9]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on 31 küla. Valla keskuse Mierdzine (vidējciems) elanike arv aastal 2020 oli 283. Teine sama staatusega küla on Pūdinova 84 elanikuga aastal 2020. Viis valla küla on staatusega mazciems: Baranova, Krīvu Stiglova, Latvīšu Stiglova 32 elanikuga aastal 2020, Mihalova ja Samuši. Kakskümmend neli valla küla on staatusega skrajciems: Baranova 2 elanikuga aastal 2020, Boltāni, Dekterova, Diervonīši 1 elanikuga aastal 2020, Grabežova 11 elanikuga aastal 2020, Kapačova 3 elanikuga aastal 2020, Kitkova 13 elanikuga aastal 2020, Kozukolni 5 elanikuga aastal 2020, Kravcovka 1 elanikuga aastal 2020, Krīvu Stiglova 18 elanikuga aastal 2020, Lapatnīki 7 elanikuga aastal 2020, Mihalova 24 elanikuga aastal 2020, Miški 1 elanikuga aastal 2020, Parsikova 2 elanikuga aastal 2020, Repki 1 elanikuga aastal 2020, Rūzori 29 elanikuga aastal 2020, Silagaiļi 12 elanikuga aastal 2020, Silinīki 7 elanikuga aastal 2020, Silkāni 14 elanikuga aastal 2020, Sloboda 2 elanikuga aastal 2020, Šalaji 30 elanikuga aastal 2020, Škirmanti 2 elanikuga aastal 2020, Tabulova 14 elanikuga aastal 2020 ja Vacpiragova 10 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Kārsavas novads, vaadatud 9.08 2020
  3. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  4. Ethnic composition of Latvia 2011
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 9.08 2020
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 9.08 2020
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]