Nirza vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Nirza vald

läti Nirzas pagasts

Pindala: 92,11 km²
Elanikke: 346 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,8 in/km²
Keskus: Nirza
Nirzas pagasts LocMap.png

Nirza vald (läti keeles Nirzas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas. Valla keskus on Nirza asula.

Vald piirneb sama piirkonna Isnauda, Briģi, Pilda ja Rundēni vallaga, lisaks veel Zilupe piirkonna Lauderi ning Zaļesje vallaga.

Valla pindala on 92,11 km². 2010. aasta seisuga elas seal 497 inimest. Aastal 2011 elas vallas 335 lätlast, 65 venelast, 7 valgevenelast, 13 ukrainlast ja 2 poolakat.[2] Vallavanem on Andris Valeinis.[3]

See on üks Ludza piirkonna valdadest, mida varem asustas eesti rahvakild lutsid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli valla pindala 112 km² ja seal oli 1405 elanikku. Aastal 1945 moodustati Nirza vallas Lūrupi, Nirza, Seiļi, Skriņi ja Timuļi külanõukogud, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1954 liideti Nirza külanõukoguga Timuļi külanõukogu. Aastal 1971 liideti vallaga Eglāji külanõukogu Nirza sovhoosi alad, aastal 1975 aga osa likvideeritavast Lūrupi külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Nirza vald.[4] 2009. aastast kuulub vald Ludza piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Divkši linnamägi ehk Kuldmägi, Nirza muinaskalmed, Raipole katoliku kiriku altar ja selle maalingud ning Sporna muinaskalmed ehk Kalmemägi.[5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Latgale kõrgustikul, selle kõrgeimas osas. Valla kõrgeim koht on Mežmatveji mägi, (233,8 m). Suuremad jõed on Istra jõgi ja Istalsna jõgi. Suuremad järved on Nierza järv (552 ha), Sporna järv (26,8 ha) ja Vorslova järv (6,7 ha).

Looduskaitse all on Nirza sanglepp ja Raibakozi vaher.[6]

Külad[muuda | muuda lähteteksti]

Vallas on kolmkümmend seitse küla. Valla keskuse Nierza (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 146. Üks valla küla on on staatusega mazciems - Kušneri 35 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla külad on staatusega skrajciems – Andri 2 elanikuga aastal 2020, Bambāni 12 elanikuga aastal 2020, Bogomoli 3 elanikuga aastal 2020, Dauguļi 1 elanikuga aastal 2020, Diukši 2 elanikuga aastal 2020, Guļāni, Hmeļņiki 1 elanikuga aastal 2020, Horošova 9 elanikuga aastal 2020, Kabilovči 1 elanikuga aastal 2020, Kalaši, Kaškuļova 3 elanikuga aastal 2019, Ļadina 8 elanikuga aastal 2020, Leidiuksna 7 elanikuga aastal 2020, Lielie Žureili 15 elanikuga aastal 2020, Lūrupi 6 elanikuga aastal 2020, Makleri 2 elanikuga aastal 2020, Marlina 11 elanikuga aastal 2020, Mežamatveji 4 elanikuga aastal 2020, Osinovka 3 elanikuga aastal 2020, Peroļi 5 elanikuga aastal 2020, Pristavki, Puncuļi 8 elanikuga aastal 2020, Raibakozi 15 elanikuga aastal 2020, Raipole 21 elanikuga aastal 2020, Romuši 1 elanikuga aastal 2020, Rundanki, Seiļi 7 elanikuga aastal 2020, Sjaksti 8 elanikuga aastal 2020, Skobuļi 1 elanikuga aastal 2020, Zahari 9 elanikuga aastal 2020, Timuļi, Varšava 4 elanikuga aastal 2020, Vondi 1 elanikuga aastal 2019, Vonogi 9 elanikuga aastal 2020 ja Vurpuļi 3 elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Raipole katoliku kirik

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Ludzas novads, vaadatud 16.12 2020
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 16.12 2020
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  7. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]