Lubjakivialpid

Lubjakivialpid (saksa: Kalkalpen) on Alpide mäestikesüsteem Kesk-Euroopas.

Neil on majanduslik tähtsus, sealhulgas vesikonna joogiveeallikas. Seal on palju ligipääsetavaid speleoteem- ja jääkoopaid.

Geograafia

Need on umbes 600 km pikad. Kaks peamist rühma, Põhja- ja Lõuna-, kulgevad paralleelselt peamiste Austria Kesk-Alpide (tuntud ka kui Kesk-Ida-Alpid) mäestikega, sellest põhjas ja lõunas. Koos Austria Kesk-Alpidega moodustavad Lubjakivialpid Ida-Alpide kõige läänepoolsema osa.

Lubjakivialpide mäeprofiilid on väga mitmekesised ning ulatuvad sakilistest tippudest ja püstloodis kaljuseintest kõrglavamaade ja ulatuslike karstimoodustisteni.

Rühmad

Arvukad Lubjakivialpide mäestikud on kolmes mäerühmas:

• Põhja-Lubjakivialpid on Austrias ja Saksamaal Baieris. Sinna kuuluvad: Allgäu Alpid, Berchtesgadeni Alpid, Chiemgau Alpid, Ennstali Alpid, Salzburgi Kiltkivialpid, Türnitzi Alpid, Wienerwaldi eelmäestik, Ybbstali Alpid
• Lõuna-Lubjakivialpid on Austrias, Põhja-Itaalias, Sloveenias ja Šveitsis. Sinna kuuluvad: Dolomiidid, Karni Alpid, Julia Alpid, Ortleri Alpid ja Vitsentiini Alpid.
• Lääne-Lubjakivialpid on Austrias, Itaalias ja Šveitsis. Sinna kuuluvad: Albula Alpid, Bergamo Alpid, Livigno Alpid, Oberhalbsteini Alpid, Plessuri Alpid ja Reetia Alpid.

Lubjakivialpid moodustavad Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioonis kolm neljast peamisest piirkonnast. Siiski ei kasutata neid kavandatud SOIUSA klassifikatsioonisüsteemis.

Geoloogia

Lubjakivialpid koosnevad kergematest ja poorsematest kivimitest. Lisaks lubjakivile on seal ka dolokivi, merglit ja liivakivi. Erinevalt Kesk-Alpidest, mis koosnevad peamiselt kristallilistest kivimitest (graniit ja gneiss) või kiltkivist.

Vaata ka

• Lubjakivialpide rahvuspark
• Mäerühmade loend Ida-Alpide Alpiklubi klassifikatsioonis
• SOIUSA kavandatud klassifikatsioonisüsteem