Dolokivi

Sinaka värvuse annab sellele dolomiiditükile püriitne lisand, mille porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi

Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.

Nimetus

Traditsiooniliselt nimetatakse kivimit dolomiidiks, kuid põhjusel, et dolomiit on ühtlasi ka mineraali nimetus, soovitab Rahvusvaheline Geoloogiaühing (IUGS) segaduste vältimiseks kasutada kivimi tähistamiseks terminit "dolokivi". Enamik geolooge nimetab kivimit siiski dolomiidiks, viidates asjaolule, et ajalooliselt defineeriti esmalt kivim ning seejärel mineraal.

Vältimaks segadust mineraalse dolomiidiga, lisati termin dolostone. Termini dolostone kasutamine on vastuoluline. Nimetus "dolomiit" võeti kasutusesse juba 18. sajandi lõpul just kivimi tähistamiseks, mistõttu on sellel terminil oluline ajalooline ja tehniline tähendus.

Kaltsiidi dolomiidiks muundamise geoloogiline protsess on tuntud kui dolomitistamine ja kõik vahetooted on tuntud kui "dolomiidist lubjakivi". Ameerika Geoteaduste Instituudi (AGI) välja antud geoloogiasõnastik ei soovita terminit "dolostone" kasutada, kuid sellest hoolimata kohtab seda nimetust mõnes geoloogiaväljaandes.

Kaltsiidi muundumist dolomiidiks nimetatakse dolomiidistumiseks. Selle protsessi käigus tekkinud vahepealse koostisega kivimeid nimetatakse dolomiitseteks lubjakivideks.

Dolomiidiprobleem tähistab geoloogias nähtust, et varasemas geoloogilises ajaloos leidub suuri dolomiidiladestusi, kuid nende tekkimisele puudub ühtne seletus.

Dolokivikoopad

Nagu ka lubjakivikoobaste puhul, tekivad dolomiitkivimis looduslikud koopad ja karstikoopad (ingl solution caves) tavaliselt nõrga süsihappe toimel kivimi lahustumise tagajärjel. Harvemini võivad koopad tekkida ka kivimi lahustumisel väävelhappe toimel. Dolomiitkivimis paiknevates koobastes võivad moodustuda ka kaltsiumkarbonaadist speleoteemid, nagu stalaktiidid, stalagmiidid ja voolukivid. „Dolomiit on levinud kivimitüüp, kuid speleoteemides suhteliselt haruldane mineraal.“ Nii Union Internationale de Spéléologie (UIS) kui ka National Speleological Society (NSS) kasutavad oma publikatsioonides sageli termineid „dolomiit“ või „dolomiitkivi“, viidates looduslikule aluskivimile, mis sisaldab suurel hulgal mineraali CaMg (CO₃)₂ ning milles on kujunenud looduslikud koopad või karstikoopad.^[1]^[2]

Vaata ka

↑ Hill, C. A.; Forti, P. (1997). Cave Minerals of the World. 2. tr. Huntsville (Alabama): National Speleological Society. Lk 14, 142–144, 150. ISBN 1-879961-07-5.
↑ Encyclopedia of Caves. Toim. D. C. Culver, W. B. White. Amsterdam: Elsevier Academic Press, 2005. ISBN 0-12-406061-7.

[1] Hill, C. A.; Forti, P. (1997). Cave Minerals of the World. 2. tr. Huntsville (Alabama): National Speleological Society. Lk 14, 142–144, 150. ISBN 1-879961-07-5.

[2] Encyclopedia of Caves. Toim. D. C. Culver, W. B. White. Amsterdam: Elsevier Academic Press, 2005. ISBN 0-12-406061-7.

[1]

[2]