Dolokivi

Allikas: Vikipeedia
Sinaka värvuse annab sellele dolomiiditükile püriitne lisand, mille porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi.

Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.

Nimest[muuda | muuda lähteteksti]

Cirque de Mourèze, Hérault 25.jpg

Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks. Et dolomiit on eelkõige mineraal, on Rahvusvaheline Geoloogiaühing (IUGS) soovitanud lõpetada kivimi nimetamise dolomiidiks. Segaduste vältimiseks ja korrektsuse huvides on Vikipeedia sellest ka lähtunud. Sellele seisukohale on võimalik vastu vaielda, sest algselt defineeriti kivim ja seejärel mineraal, mistõttu võiks kivimil olla sellele nimele suurem õigus. Enamik geolooge nimetabki seda kivimit just dolomiidiks, mitte dolokiviks.

Et vältida segadust mineraalse dolomiidiga, lisati termin dolostone. Termin "dolostone" kasutamine on vastuoluline, kuna dolomiidi nimetus pärineb 18. sajandi lõpul kivimite esimest korda ning on seega tehniline tähtsus. Geoloogilise sõnastiku, mille on välja andnud Ameerika Geoloogia Instituut, pole soovitatav kasutada terminit dolostone. Seda kasutatakse siiski mõnes geoloogilises väljaandes.

Kaltsiidi dolomiidiks muundamise geoloogiline protsess on tuntud kui dolomitistamine ja kõik vahetooted on tuntud kui "dolomiidist lubjakivi".

Dolomiidiprobleem viitab varem geoloogilises rekordis aset leidnud suured dolomiidide hoiused, mille tagajärjeks on nende moodustamise ühtne seletus.

Dolokivi koopad[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu ka lubjakivide puhul, võib nõrga süsihappega lahustumise tõttu moodustada dolomiidi kivis looduslikud koobad ja lahuse torud. [3] [4] Dolomiidi kivimites võib moodustada ka kaltsiumkarbonaadi spleoteemid (sekundaarsed hoiused) stalaktiidide, stalagmiteede, voolukivi jne kujul. "Dolomiit on tavaline kivim tüüp, kuid üsna haruldane mineraal speleothemsis" [3]. Mõlemad "Union Internationale de Spéléologie" (UIS) ja Ameerika National Speleological Society (NSS) kasutavad laialdaselt oma väljaannetes termineid "dolomiit" või "dolomiit kivi", viidates looduslikule aluspõhjale, mis sisaldab suure osa CaMg (CO3) 2, milles on moodustunud looduslikud koobad või lahuse torud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]