Chiemgau Alpid

Geigelstein (1813 m) nähtuna Breitensteini lõunapoolsest tipust

Chiemgau Alpid (saksa: Chiemgauer Alpen) on mäeahelik Põhja-Lubjakivialpides ja kuulub seetõttu Ida-Alpidesse. Lõviosa neist asub Baieris Saksamaal ja vaid väike osa ületab Austria piiri Salzburgi ja Tirooli liidumaadesse. Suurim kõrgus (1961 m) on Sonntagshornil, see tipp asub Saksamaa-Austria piiril.

Geograafia

Chiemgau Alpid ulatuvad Innist läänes Salzachini idas ja hõlmavad linnulennult vahemaa 60 km; nende suurim laius põhja-lõuna suunas on umbes 25–30 km. Neid ümbritsevad järgmised mäeahelikud:

• Baieri Eel-Alpid läänes
• Kaiseri mäed edelas
• Leoganger Steinberge lõunas
• Loferer Steinberge kagus
• Berchtesgadeni Alpid kagus ja idas

Nende põhjaserv langeb sageli üsna järsult Eel-Alpidele.

Kõrgead tipud

• Sonntagshorn – 1961 m
• Steinplatte – 1869 m
• Geigelstein – 1813 m
• Zwiesel – 1781 m
• Dürrnbachhorn – 1776 m
• Hochstaufen – 1771 m
• Fellhorn – 1764 m
• Hochgern – 1744 m
• Rauschberg – 1671 m
• Hochries – 1569 m
• Ristfeuchthorn – 1569 m
• Klausenberg – 1548 m
• Unternberg – 1425 m
• Heuberg – 1338 m

Tipud kaljuronimiseks:

• Hörndlwand 1684 m
• Kampenwand 1664 m