Wienerwald

See artikkel räägib metsaalast Austrias; valla kohta Alam-Austria liidumaal vaata artiklit Wienerwaldi vald.

---

Wienerwald
Wienerwald Breitenfurdi lähedal
Kõrgus	893
Asukoht	Alam-Austria, Viin
Ahelik, mäestik	Põhja-Lubjakivialpid
Koordinaadid	48° 5′ 14″ N, 15° 54′ 43″ E

Wienerwald (Viini mets; baieri keeles Weanawoid, ladina keeles Mons Cetius) on metsane mägipiirkond, mis moodustab Põhja-Lubjakivialpide kirdepoolse eelmäestiku Alam-Austria ja Viini liidumaades. 45 km pikk ja 20–30 km lai küngastik on tihedalt metsastatud ning viinlaste seas populaarne puhkeala.

Asukoht

Wienerwald külgneb Triestingi, Gölseni, Traiseni ja Doonau jõgedega ning asub Mostvierteli ja Industrievierteli piiril, mis on kaks neljast Alam-Austria veerandikust. Ulatudes Viini linna endasse, on see linna ümbruse tihedalt asustatud piirkonna lemmik vabaõhusihtkoht.

Geograafia

Pappelstraße Viini 14. ringkonnas Penzingis, mis on Wienerwaldiga külgnev elamurajoon

Wienerwaldi kõrgeim kõrgus on Schöpfl (893 m üle merepinna), kus asub Leopold Figli observatoorium. Olulised jõed Wienerwaldis on Wien, Schwechat ja Triesting. Kirdepoolseim Leopoldsberg, kust avaneb vaade Doonaule ja Viini nõole, moodustab Alpide idaotsa.

Kuigi Wienerwald on kaitsealune maastik ja oluline puhkeala, ohustab seda valglinnastumine. Lainzer Tiergarten, ulatuslik metssigade ja teiste metsaloomadega asustatud park, samuti Schwarzenbergpark, rajati Viini linna territooriumile 19. sajandil. Sandstein-Wienerwaldi looduspark asub Purkersdorfi lähedal, Viinist u 20 km lääne pool. Seal on ka mõned koopad, näiteks Dreidärrischenhöhle ("kolme kurdi mehe koobas").

Geoloogia

Wienerwaldi mäeahelik on üleminek Ida-Alpide ja Karpaatide vahel, mida eraldavad Doonau ja mõned Viini lähedal asuvad tektoonilised jooned. Põhjaosa on Alpide liivakivivööndi osa, lõunaosa aga Põhja-Lubjakivialpide osa. Idas on piiriks termiline joon, mis moodustab geoloogilise murdejoone Viini nõoga. Kogu Wienerwaldi metsa põhjaosas kasvavad pöögid, tammed ja valgepöögid; lõunas on okaspuud, enamasti männid ja nulud. Viimases piirkonnas asub Föhrenberge (Männimägede) looduspark.

Ajalugu

Wienerwald on olnud asustatud ilmselt alates 8. sajandist. Wienerwald oli kuninglik jahipiirkond 11. sajandist kuni 1850. aastani. Avaaride mõjul asus siia pärast Suurt rahvasterännet elama slaavi elanikkond, mis võib seletada külanimesid nagu Döbling, Liesing või Gablitz. Alates 16. sajandist tegeleti metsandusega. Umbes 1840. aastal alanud tööstusareng soodustas piirkonna asustamist.

Läbi Wienerwaldi põhjaosa (Tulln an der Donaust) toimus kuningas Jan III Sobieski Poola vägede marss, mis pidi 1683. aasta septembris Viini aitama.

1870. aastal tehti plaane suurem osa metsast maha võtta, kuid see põhjustas ulatusliku avalikkuse vastupanu, mille üks tähtsamaid tegelasi oli Josef Schöffel. 1987. aastal kirjutasid Viini, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaade kubernerid alla Wienerwaldi deklaratsioonile', et kaitsta piirkonna loodust.

Vaata ka

• "Lood Viini metsast", Johann Strauss noorema valss, samuti Ödön von Horváthi näidend ja mitu näidendi filmitöötlust.
• Wienerwaldsee