Liigvalla mõis
Liigvalla mõis (saksa keeles Löwenwolde, 18. sajandi L. A. Mellini kaardi järgi Lewald) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonna Väike-Maarja valla territooriumile.[1]
Mõisakeskus asus Liigvalla külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Keskajal oli Liigvalla mõis Kärkna kloostri omanduses. 16. sajandi lõpus sai sellest rüütlimõis. Omanike Löwenwoldede järgi sai mõis ka oma saksakeelse nime. 16. sajandi lõpus sai mõisa teenistuse eest Eestimaa asehaldur Jürgen Boye, kes jagas Liigvalla mõisa 1639. aastal oma kahe poja vahel pooleks - teisest poolest tekkis Piibe mõis.
1676. aastal ostis mõisa Rootsi armees ja sai seal ooberst Otto von Rehbinder (1640-1710), kellele lisaks Liigvalla mõisale kuulusid ka Udriku ja Tamsalu mõis ning kaks mõisa Soomes. Rehbinderite käes oli Liigvalla mõis kuni mõisate reduktsioonini, 1720. aastal sai Rehbinderite perekond mõisa tagasi, 1771. aastal müüdi mõis mõneks ajaks Arend Diedrich von der Pahlenile ja 18. sajandi lõpus kuulus mõis taas Rehbinderitele, Gustav Wilhelm von Rehbinder (1761–1832) lasi ehitada esindusliku härrastemaja.[1], kahekorruseline hilisbarokne peahoone valmis 1797. aastal.
Mõisa päris 1833. aastal tema tütar Dorothea Helene Margarethe Elisabeth von Benckendorff (1788-1856) (sünd. von Rehbinder), kes oli abielus Jäneda mõisa omaniku, Paul Friedrich von Benckendorffiga (1784-1841). 1859. aastal päris nende poeg Gustav Hermann Christoph von Benckendorff (1815-1883) Liigvalla, Jäneda ning 1843. aastal Varangu mõisa. 1884. aastal pärandus tema pojale Paul Ludwig Hermann von Benckendorffile (1845-1902) Liigvalla ja Ao mõis ning Vägeva karjamõis ja 1903. aastal päris Liigvalla, Ao, Varangu mõisad tema tütar Anna Marie Amata von Schilling (1878-1972) (sünd. Benckendorff)[2]. Mõisa viimane omanik oli Nikolai von Schilling, kellelt mõis 1919. aastal võõrandati.[1]
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Kunagise Liigvalla mõisa kahekorruseline hilisbarokne peahoone valmis 1797. aastal. Varangu mõisa härrastemajaga sarnaneva hoone projekteeris tõenäoliselt Tartu arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walther.[1]
Ümberehitatud kujul on säilinud ka mõned kõrvalhooned.[1]
Kultuurimälestiste registris on Liigvalla mõisa peahoone [3], Liigvalla mõisa park [4] ja Liigvalla mõisa piirdemüür [5].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Kirik: Koeru
Mõisad: Aavere mõis | Ao mõis | Aruküla mõis | Ervita mõis | Kapu mõis | Liigvalla mõis | Norra mõis | Piibe mõis | Preedi mõis | Raigu mõis | Ramma mõis | Rõhu mõis | Udeva mõis | Vaali mõis | Vao mõis | Varangu mõis | Väinjärve mõis