Ao mõis
Ao mõis (saksa keeles Hackeweid) oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Ao külas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Väike-Maarja valda Lääne-Viru maakonnas.
Teedevõrgus on mõisa asukoht oli Rakkest 3 km läänes, Põltsamaa jõe paremal kaldal lõuna pool Kapu–Rakke–Paasvere teed.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ao mõisat on esmamainitud 1559. aastal, kui Johann Holste müüs Ao mõisa Jurgen Tuvele. 1624. aastast märgiti Ao mõisa omanikuna Jöran (Göran, Jürgen) Boyet, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf konfirmeeris 1624. aastal Ao mõisa Jost Taubele. 1626. aastal vahetasid Heinrich Schollmann (Schulmann) ja asehaldur Jobst (Justus) Taubega Imastu mõisa, Ao mõisa vastu Järvamaal ning Hinrich Schulmann oli Ao mõisa omanik kuni 1639. aastani. 1731. aastal pärandas Ao, Koila, Salla ja Mõisamaa mõisa omanik, pärijateta Rootsi sõjaväelane major ja meeskohtunik ning hilisem 1713–1715 Eestimaa rüütelkonna peamees ja hiljem Eestimaa maanõunik Berend Johann von Schulmann testamendiga Ao mõisa oma sugulasele leitnant Georg Detlof von Schulmannile (Jälgimäe mõisast), kuid 1738. aastal päris mõisad Otto Wilhelm von Schulmann (1728–1788). Otto Wilhelmi surma (1788) järel päris mõisa tema vend Georg Detlof von Schulmann, kes aga pantis mõisa 1794. aastal Carl August von Bergile. 1798. aastal loovutas C. A. von Berg assessor Carl Robert von Paykullile, kes 1822. aastal müüs mõisa postikomissar Paul Johann Glockele.
Ao mõisa omandas 6. septembril 1845 haagikohtunik ja kaardiväe erukapten, Liigvalla, Jäneda ja Varangu mõisnik Gustav Hermann Christoph von Benckendorff (1815–1883., Ao mõis pärandus 1884. aastal Liigvalla ja Vägeva karjamõisaga tema pojale Paul von Benckendorffile (1845–1902), 1903. aastal päris Liigvalla, Ao, Varangu mõisad tema tütar Anna Marie Amata von Schilling (1878–1972) (sünd. Benckendorff)[1][2].
1960. aastateks olid mõisahooned lagunenud. Põltsamaa jõe vasakul kaldal asusid rehetare, laut ja karjaste maja, paremal kaldal aida, talli ja peretoa ase. Hävinud oli ka viinaköök põhja pool teed ja endisest häärberist olid järel ainult kõrged keldrimüürid[3].
Tänapäeval on mõisast järel vaevumärgatav ase koos mälestuskiviga Friedrich Robert Faehlmannile, kes oli Ao mõisast pärit, kus ta Heinrich Johann Faehlmann töötas Ao mõisa mõisavalitseja.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Liigvalla mõis, www.moisablogi.ee, (vaadatud 10.03.2023)
- ↑ Ao mõis (Koeru khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Helmut Joonuks, Friedrich Robert Faehlmanni noorusmaal, Kultuur ja Elu, 1964 nr 7, lk 421