Läti õigeusu kiriku juhtide loend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Läti õigeusu kiriku juhtide loend loetleb õigeusu kiriku eestseisjad tänapäeva Läti aladel alates Riia vikaarpiiskopkonna moodustamisest 1836. aastal.

Riia vikaarpiiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1836–1850)[muuda | muuda lähteteksti]

Riia vikaarpiiskopkond moodustati 1836. aastal Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna alluvuses. Sellele allutati õigeusu kogudused Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes, st ka Lõuna-Eesti aladel.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Irinarh (17901877) 1836, 27. september 1841, 19. oktoober
Filaret I (18051866) 1842, 2. jaanuar 1848, 18. november
Platon I (18031891) 1848, 18. november 1850, 23. märts

Riia ja Miitavi piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1850–1919)[muuda | muuda lähteteksti]

Usuvahetusliikumise tulemusel kiirelt kasvanud õigeusklike arv Balti kubermangudes mõjutas keiser Nikolai I ja Vene Õigeusu Kiriku Pühimat Sinodit looma Riiga iseseisvat piiskopkonda, mis sai teoks 1850. aastal. 1865 allutati Riia ja Miitavi piiskopile ka Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused, mis seni olid kuulunud Peterburi piiskopkonda.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Platon I (18031891) 1850, 23. märts 1867, 21. märts
Venjamin (vikaarpiiskop) (surnud 1874) 1866, 10. juuni 1870, 14. märts
Venjamin I (surnud 1874) 1870, 14. märts 1874, 2. september
Serafim (18181891) 1874, 14. oktoober 1877, 20. detsember
Filaret II (18241882) 1877, 20. detsember 1882, 7. märts
Donat (18281896) 1882, 18. märts 1887, 9. aprill
Arseni (18391914) 1887, 9. aprill 1897, 16. oktoober
Agafangel (18541928) 1897, 16. oktoober 1910, 26. august
Joann I (18441919) 1910, 26. august 1917, 30. november
Platon II (kohusetäitja, Tallinna vikaarpiiskop) (18691919) 1918, 23. jaanuar 1919, 14. jaanuar

Połacki piiskopid (1833-1918)[muuda | muuda lähteteksti]

Läti idaosa kuulus Vitebski kubermangu ja erinevalt ülejäänud Lätist oli see Połacki piiskoppide haldusalas.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Smaragd (Krõžanovski) (17961863) 1833, 30. aprill 1837, 5. juuni
Isidor (Nikolski) (1799-1892) 1837, 5. juuni 1840, 6. aprill
Vassili (Lužinski) (1819-1896) 1840, 7. juuli 1866, 27. märts
Savva (Tihhomirov) (18211882) 1866, 16. juuni 1874, 7. detsember
Viktorin (Ljubimov) (18241882) 1874, 7. detsember 1882, 6. märts
Markell (Popel) (18251913) 1882, 6. märts 1889, 25. veebruar
Antonin (Deržavin) (18311902) 1889, 14. märts 1893, 3. september
Aleksandr (Zaķis) (18341899) 1893, 3. september 1899, 18. juuli
Tihhon (Nikanorov) (18551920) 1899, 20. august 1902, 4. juuni
Serafim (Meštšerjakov) (18601933) 1902, 4. juuni 1911, 25. juuli
Nikodim (Bokov)) (18501914) 1911, 25. juuli 1913, 8. märts
Vladimir (Putjata) (18691936 või 1941) 1913, 8. märts 1914, 11. juuli
Innokenti (Jastrebov) (18671928) 1914, 11. juuli 1915, 10. jaanuar
Kirion (Sadzaglišvili) (18551918) 1915, 10. jaanuar 1917, 1. august
Innokenti (Jastrebov) (18671928) 1917, september 1918, 6. märts
Serafim (Aleksandrov) (18671937) 1918, 19. märts 1918, 22. aprill
Joann (18761934) 1918, 22. aprill 1918, september
Innokenti (Jastrebov) (18671928) 1918, september 1918, Latgale liitmine Lätiga

Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1921–1955)[muuda | muuda lähteteksti]

21. juunil 1921 andis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Tihhon õigeusu kirikule Lätis autonoomia. Pärast esimese peapiiskopi Joanni mõrvamist 1934. aastal, kes oli säilitanud ustavuse Moskva patriarhaadile, alustati Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eeskujul üleminekut Konstantinoopoli patriarhi alluvusse. Alates maist 1935 oli Läti Õigeusu Kirik autonoomne kirik Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsioonis.

Alates septembrist 1944 tegutses metropoliit Augustin eksiilis. Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas sõjajärgselt Läti Õigeusu Kiriku ühendamist Moskva patriarhaadiga.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Peapiiskop
Joann II (18761934) 1921, 21. juuni 1934, 25. oktoober
Metropoliit
Augustin (18731955) 1936, 11. aprill 1955, 5. oktoober

Riia ja Läti piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1941–1992)[muuda | muuda lähteteksti]

Läti inkorporeerimise järel NSV Liitu algas ka Läti õigeusu kiriku taasühendamine Moskva patriarhaadiga. Selleks määrati veebruaris 1941 ametisse eksarh Sergi, kellele allutati nii Eesti kui ka Läti õigeusu kirikud. Tema tegevus jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal.

Riia ja Läti piiskopkond Moskva patriarhaadi koosseisus taasloodi Läti Õigeusu Kiriku autonoomia tühistamise järel 30. märtsil 1941.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Patriarhi eksarh Eestis ja Lätis
Sergi (Vilniuse ja Leedu metropoliit) (18971944) 1941, 25. veebruar 1944, 28. aprill
Piiskopid
Joann III (18981982) 1943, 13. märts 1944, september
Kornelius (kohusetäitja, Vilniuse peapiiskop) (18741966) 1945, 13. aprill 1947, 21. august
Venjamin II (18801961) 1947, 21. august 1951, 27. märts
Filaret III (18871958) 1951, 27. märts 1958, 25. mai
Joann IV (kohusetäitja, Tallinna piiskop) (18921966) 1958, 25. mai 1961, 14. august
Aleksius I (kohusetäitja, Tallinna piiskop) (19292008) 1961, 3. september 1962, 12. jaanuar
Filaret IV (kohusetäitja, Luga piiskop) (1929–) 1962, 4. veebruar 1962, 27. august
Nikon (kohusetäitja, Luga piiskop) (19101995) 1962, 27. august 1963, 3. august
Nikon (19101995) 1963, 3. august 1966, 27. jaanuar
Aleksius II (19101988) 1966, 27. jaanuar 1966, 8. oktoober
Leonid (19131990) 1966, 8. oktoober 1990, 8. september
Aleksandr (1939–) 1990, 27. oktoober 1992, detsember

Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1992–)[muuda | muuda lähteteksti]

Detsembris 1992 taasjõustasid Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II patriarh Tihhoni otsuse aastast 1920, millega Läti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Peapiiskop
Aleksandr (1939–) 1992, detsember 2002, 25. veebruar
Metropoliit
Aleksandr (1939–) 2002, 25. veebruar

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]