Mine sisu juurde

Läti õigeusu kiriku juhtide loend

Allikas: Vikipeedia

Läti õigeusu kiriku juhtide loend loetleb õigeusu kiriku eestseisjad tänapäeva Läti aladel alates Riia vikaarpiiskopkonna moodustamisest 1836. aastal. Tabelis on ära toodud ka Połacki piiskopid kuni 1918. aastani, sest Vitebski kubermangu kuulunud Läti idaalad allusid neile.

Riia vikaarpiiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1836–1850)

[muuda | muuda lähteteksti]

Riia vikaarpiiskopkond moodustati 1836. aastal Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna alluvuses. Sellele allutati õigeusu kogudused Liivimaa ja Kuramaa kubermangudes, st ka Lõuna-Eesti aladel.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Irinarh 17901877 1836, 27. september 1841, 19. oktoober
Filaret I 18051866 1842, 2. jaanuar 1848, 18. november
Platon I 18031891 1848, 18. november 1850, 23. märts

Riia ja Miitavi piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1850–1919)

[muuda | muuda lähteteksti]

Usuvahetusliikumise tulemusel kiirelt kasvanud õigeusklike arv Balti kubermangudes mõjutas keiser Nikolai I ja Vene Õigeusu Kiriku Pühimat Sinodit looma Riiga iseseisvat piiskopkonda, mis sai teoks 1850. aastal. 1865 allutati Riia ja Miitavi piiskopile ka Eestimaa kubermangu õigeusu kogudused, mis seni olid kuulunud Peterburi piiskopkonda.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Platon I 18031891 1850, 23. märts 1867, 21. märts
Venjamin (vikaarpiiskop) surnud 1874 1866, 10. juuni 1870, 14. märts
Venjamin I surnud 1874 1870, 14. märts 1874, 2. september
Serafim 18181891 1874, 14. oktoober 1877, 20. detsember
Filaret II 18241882 1877, 20. detsember 1882, 7. märts
Donat 18281896 1882, 18. märts 1887, 9. aprill
Arseni 18391914 1887, 9. aprill 1897, 16. oktoober
Agafangel 18541928 1897, 16. oktoober 1910, 26. august
Joann I 18441919 1910, 26. august 1917, 30. november
Platon II (kohusetäitja, Tallinna vikaarpiiskop) 18691919 1918, 23. jaanuar 1919, 14. jaanuar

Połacki piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1833–1918)

[muuda | muuda lähteteksti]

Läti idaosa kuulus Vitebski kubermangu ja erinevalt ülejäänud Lätist oli see Połacki piiskoppide haldusalas.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Smaragd (Krõžanovski) 17961863 1833, 30. aprill 1837, 5. juuni
Isidor (Nikolski) 17991892 1837, 5. juuni 1840, 6. aprill
Vassili (Lužinski) 18191896 1840, 7. juuli 1866, 27. märts
Savva (Tihhomirov) 18211882 1866, 16. juuni 1874, 7. detsember
Viktorin (Ljubimov) 18241882 1874, 7. detsember 1882, 6. märts
Markell (Popel) 18251913 1882, 6. märts 1889, 25. veebruar
Antonin (Deržavin) 18311902 1889, 14. märts 1893, 3. september
Aleksandr (Zaķis) 18341899 1893, 3. september 1899, 18. juuli
Tihhon (Nikanorov) 18551920 1899, 20. august 1902, 4. juuni
Serafim (Meštšerjakov) 18601933 1902, 4. juuni 1911, 25. juuli
Nikodim (Bokov) 18501914 1911, 25. juuli 1913, 8. märts
Vladimir (Putjata) 18691936 või 1941 1913, 8. märts 1914, 11. juuli
Innokenti (Jastrebov) 18671928 1914, 11. juuli 1915, 10. jaanuar
Kirion (Sadzaglišvili) 18551918 1915, 10. jaanuar 1917, 1. august
Innokenti (Jastrebov) 18671928 1917, september 1918, 6. märts
Serafim (Aleksandrov) 18671937 1918, 19. märts 1918, 22. aprill
Joann 18761934 1918, 22. aprill 1918, september
Innokenti (Jastrebov) 18671928 1918, september 1918, Latgale liitmine Lätiga

Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1921–1955)

[muuda | muuda lähteteksti]

21. juunil 1921 andis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Tihhon õigeusu kirikule Lätis autonoomia. Pärast esimese peapiiskopi Joanni mõrvamist 1934. aastal, kes oli säilitanud ustavuse Moskva patriarhaadile, alustati Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku eeskujul üleminekut Konstantinoopoli patriarhi alluvusse. Alates maist 1935 oli Läti Õigeusu Kirik autonoomne kirik Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsioonis.

Alates septembrist 1944 tegutses metropoliit Augustin eksiilis. Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas pärast sõda Läti Õigeusu Kiriku ühendamist Moskva patriarhaadiga.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Peapiiskop
Joann II 18761934 1921, 21. juuni 1934, 25. oktoober
Metropoliit
Augustin 18731955 1936, 11. aprill 1955, 5. oktoober

Riia ja Läti piiskopid Vene Õigeusu Kiriku koosseisus (1941–1992)

[muuda | muuda lähteteksti]

Läti inkorporeerimise järel NSV Liitu algas ka Läti õigeusu kiriku taasühendamine Moskva patriarhaadiga. Selleks määrati veebruaris 1941 ametisse eksarh Sergi, kellele allutati nii Eesti kui ka Läti õigeusu kirikud. Tema tegevus jätkus ka Saksa okupatsiooni ajal.

Riia ja Läti piiskopkond Moskva patriarhaadi koosseisus taasloodi Läti Õigeusu Kiriku autonoomia tühistamise järel 30. märtsil 1941.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Patriarhi eksarh Eestis ja Lätis
Sergi (Vilniuse ja Leedu metropoliit) 18971944 1941, 25. veebruar 1944, 28. aprill
Piiskopid
Joann III 18981982 1943, 13. märts 1944, september
Kornelius (kohusetäitja, Vilniuse peapiiskop) 18741966 1945, 13. aprill 1947, 21. august
Venjamin II 18801961 1947, 21. august 1951, 27. märts
Filaret III 18871958 1951, 27. märts 1958, 25. mai
Joann IV (kohusetäitja, Tallinna piiskop) 18921966 1958, 25. mai 1961, 14. august
Aleksius I (kohusetäitja, Tallinna piiskop) 19292008 1961, 3. september 1962, 12. jaanuar
Filaret IV (kohusetäitja, Luga piiskop) 1929 1962, 4. veebruar 1962, 27. august
Nikon (kohusetäitja, Luga piiskop) 19101995 1962, 27. august 1963, 3. august
Nikon 19101995 1963, 3. august 1966, 27. jaanuar
Aleksius II 19101988 1966, 27. jaanuar 1966, 8. oktoober
Leonid 19131990 1966, 8. oktoober 1990, 8. september
Aleksandr 1939 1990, 27. oktoober 1992, detsember

Läti Õigeusu Kiriku eestseisjad (1992–)

[muuda | muuda lähteteksti]

Detsembris 1992 taasjõustasid Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II patriarh Tihhoni otsuse aastast 1920, millega Läti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Peapiiskop
Aleksandr 1939 1992, detsember 2002, 25. veebruar
Metropoliit
Aleksandr 1939 2002, 25. veebruar

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]