Allar Jõks

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Allar Jõks (sündinud 18. märtsil 1965 Tartus) on Eesti jurist, endine kohtunik ja õiguskantsler.

Ta on üks kandidaate 2016. aasta Eesti presidendivalimistel.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Allar Jõks

Allar Jõks lõpetas 1983. aastal Kullamaa Keskkooli ning 1991. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Aastatel 1991–1995 töötas Jõks Lääne Maakohtus kohtuniku ja kohtu esimehena.

Aastatel 1995–2001 Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikuna, samal ajal oli ta ka Eesti Kohtunike Ühingu esimees.

Aastal 2001 nimetati ta president Lennart Meri ettepanekul õiguskantsleriks. 2007. aasta detsembris esitas president Toomas Hendrik Ilves Allar Jõksi järgmiseks seitsmeaastaseks ametiajaks õiguskantsleri kandidaadiks. Rahva hulgas populaarse Jõksi toetuseks tegid ühisavalduse neli väiksemat Riigikogu fraktsiooni. 18. detsembril toimunud salajasel hääletusel anti Jõksi vastu 56 häält ning tema poolt 36 häält. Erapooletuid ei olnud. Seega ei valinud Riigikogu Allar Jõksi õiguskantsleriks tagasi. Jõksi ametiaeg lõppes 7. märtsil 2008.

Peale õiguskantsleri ametiaja lõppemist on Jõks töötanud ÜRO mandaadiga eksperdina 8 erinevas riigis ning nõustanud sealseid valitsusi demokraatia pidurite eemaldamisel ja inimõiguste kaitsega tegelevate institutsioonide ülesehitamisel.

2. aprillist 2009 liitus ta advokaadibürooga Sorainen[1].

23. mail 2016 teatas soovist kandideerida Eesti Vabariigi presidendi ametisse pärast seda, kui 14 tuntud ühiskonnategelast olid teinud avaliku pöördumise tema toetuseks.[2][3]

Isiklik[muuda | muuda lähteteksti]

Allar Jõks on isa ja kahekordne vanaisa. Allar Jõksi elukaaslane on Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Vilu.[4]

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Õiguskantslerina nõudis Allar Jõks ELiga liitumisel rahvahääletusele pandud põhiseaduse muudatusse põhiseaduse kaitseklausli lisamist, mis sätestab Eesti põhiseaduse põhimõtete ülimuslikkuse Euroopa Liidu õiguse ees.

Õiguskantslerina oli Allar Jõks üks neist, kes sõnastas Eesti-Vene piirilepingu preambulis viite Tartu rahule.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]