Aleksei Turovski

Aleksei Turovski (sündinud 4. augustil 1946 Moskvas Nõukogude Liidus) on juudi päritolu Eesti zooloog.

Tema töö- ja huvivaldkonnad on parasitoloogia, etoloogia, zoosemiootika, mütoloogia ja paleontoloogia.

Elulugu

Aleksei Turovski kolis perega Tallinna, kui oli kolmekuune.

Turovski lõpetas 1965. aastal Tallinna 19. keskkooli. 1973. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli zooloogia erialal. Kaks aastat õppis ta ka keemiat.

Alates 1972. aastast töötab ta Tallinna loomaaias parasitoloogi, ringijuhendaja ja ekskursioonijuhina.^[1] Aastatel 1976–2001 töötas ta Eesti mereinstituudis. Samuti õpetab ta Tartu ja Tallinna ülikoolis loomapsühholoogiat ja zoosemiootikat.

Turovski on uurinud Eesti kalade parasiite. Ta on kirjutanud palju raamatuid, sealhulgas "Loomult loom" (2004) ja "Loomad. Sipelgast vaalani" (2007).

Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 1 ja sai 1787 häält, kuid ei pääsenud riigikokku.^[2]^[3]

Ta on tuntud elava miimika ja avatud suhtlemise poolest.^[1]

Turovskil on huvi ka kulturoloogia vastu. Hinnatud loomaeksperdina on ta esinenud paljudes Eesti raadio- ja telesaadetes.^[1]

Tunnustus

2002 – Koosmeele auhind
2006 – Haabersti elutöö preemia Tallinna Loomaaia tutvustamise ja arendamise, samuti noorte loodushariduse edendamise eest
2007 – Eesti Eluteaduse Hoidja
2008 – Tallinna teenetemärk
2010 – Valgetähe V klassi teenetemärk ^[4]
2019 – Tallinna vapimärk
2020 – riiklik haridustöötaja elutööpreemia

Teosed

Raamatud

2004 "Loomult loom"
2004 "Kalade parasiidid ja silmaga nähtavad haiguslikud muutused"
2006 "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest"
2007 "Loomad. Sipelgast vaalani"
2008 "Minu loomad"
2009 "Kassipoeg Võilill"
2010 "Vabaneeme esimene reis"
2010 "Loomalood"
2011 "Mälumängud lastele: põnev loomariik"
2012 "Loomadest, armastusega"
2016 "Teekond urust templisse ehk märk on vaataja silmades"
2020 "Kodu keset aeda"

Isiklikku

Aleksei Turovski ema Anita Turovskaja ja isa Markus Turovski tutvusid Moskva ülikoolis ning hiljem abiellusid. Vanemad lahutasid abielu, kui poeg oli kuueaastane. Oma emast rääkis Turovski elulooraamatus ainult ülivõrdes. Ema võimaldas tal tegeleda oma huvidega ning viis ta kokku heade õpetajatega. Oma isa pidas Turovski parimaks sõbraks ja õpetajaks. Ka siis, kui isa kolis tagasi Moskvasse ja abiellus uuesti, said nad väga hästi läbi ja suhtlesid tihti kirja teel.^[1]

Ta on olnud kolm korda abielus. Esimene abielu algas üliõpilaseas ning kestis poolteist aastat. Teine abielu algas ülikooli neljanda kursuse ajal. Sellest abielust on tal tütar Evelyn. Kolmandast abielust on tal kaks poega: Marcus (sündinud 1984) ja Mattias (sündinud 1986).

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Piret Mäeniit (2013). Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Tallinn: Tänapäev.
↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html
↑ http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
↑ 606. Riiklike autasude andmine – president.ee, 3. veebruar 2010

Kirjandus

Piret Mäeniit. Aleksei Turovski ja teised loomad: Vaatluspäevik, Tallinn: Tänapäev, 2013.
Ekaterina Velmezova, Kalevi Kull. Tõlkimine kui zoosemiootika põhiküsimus: Aleksei Turovski ja Tartu–Moskva koolkond. Acta Semiotica Estica 13, 2016. 197–210.

Välislingid

Aleksei Turovski Eesti Televisiooni portreesaates "Tähelaev", 15. november 2009
Aleksei Turovski saates "Kukul külas", 7. juuli 2002, 1. osa, 2. osa
Aleksei Turovski loengud Ööülikoolis
Gunnar Press. Aleksei Turovski: "Ihalev naine käitub just nagu emalõvi." – Õhtuleht, 15. september 2007
Urmas Tooming. Ordenisaaja Turovski – lastele lihtsalt onu Ljoša – Postimees, 3. veebruar 2010

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Piret Mäeniit (2013). Aleksei Turovski ja teised loomad. Vaatluspäevik. Tallinn: Tänapäev.

[2] ttp://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html

[3] ttp://rk2015.vvk.ee/elected-members.html

[pr_ee-4] 606. Riiklike autasude andmine – president.ee, 3. veebruar 2010

[1]

[2]

[3]

[4]