Vigala jõgi

Vigala jõgi
	Vigala jõgi läbijooksul Rapla linnast Vigala jõgi läbijooksul Rapla linnast
Lähe	Kõnnumaal Keava rabas 58° 57′ 0″ N, 25° 0′ 25″ E
Suubub	Kasari jõkke 58° 44′ 25″ N, 24° 4′ 29″ E
Valgla maad	Eesti
Valgla pindala	1577 km²
Pikkus	97 km
Parempoolsed lisajõed	Kodila jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Rõue jõgi, Velise jõgi

Vigala jõgi (ka Konuvere jõgi, Koluvere jõgi) on Kasari veerohkeim lisajõgi. See algab Kõnnumaal Keava rabast ja suubub Rumba külas Kasari jõkke (24,7 km suudmest).

Jõgi voolab läbi Pärnu maakonnas Lääneranna vallas asuva Rumba küla, Lääne-Nigula vallas asuva Keskküla küla ja Raplamaal Kehtna vallas asuvate Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külade, Märjamaa vallas Jaaniveski, Jõeääre, Kiilaspere, Konuvere, Lokuta, Metsaääre, Metsküla, Mõisamaa ja Sulu, Läti, Paljasmaa, Tiduvere ja Vana-Vigala külade, Rapla vallas Koikse, Lipametsa, Loe, Lõpemetsa, Raikküla, Kabala, Ummaru, Iira, Kuusiku-Nõmme, Sulupere, Tuti, Uusküla, Valtu, Väljataguse ja Ülejõe külade, Rapla linna ja Kuusiku aleviku.

Vigala jõe pikkus on 96,7 kilomeetrit, valgla suurus 1577,2 ruutkilomeetrit.

Suurimad lisajõed on paremal Kodila jõgi ja Joosva oja ning vasakul Rõue jõgi, Ahtama jõgi, Tüüringioja, Velise jõgi ja Liivasoon. Jõe teele jäävad Kabala järv, Minnika paisjärv, Kuusiku veehoidla ja Sõerumäe paisjärv.

Vigala jõe alamjooksul (Rumba piirkonnas) on suurvee ajal suured üleujutused. Tegemist on Kasari luhtade sisemaapoolse jätkuga.

Tähelepanuväärseim sild asub Konuveres Tallinna–Pärnu maantee vanal lõigul. Konuvere kivisilla pikkus on 110 meetrit.^[viide?] Sild on ehitatud 1861. aastal ning on arvatud ehitismälestiseks.^[2]

Jõgi on avalik veekogu, mille piiranguvöönd on 100 m. Jõe vett kasutavad majanduslikel eesmärkidel (vee erikasutusloaga) ettevõtted Thalia LV OÜ, Raikküla Vallavalitsus, Matsalu Veevärk AS, Kehtna Elamu OÜ, Heavara OÜ, Rapla Vesi AS.

Vigala jõgi jookseb läbi järgmiste kaitsealade: Kõnnumaa maastikukaitseala, Vana-Vigala mõisa park ja Hirvepark, Konuvere põlispuud, Kuusiku metsapark koos puiesteega. Kaitse alla on võetud võldase ja paksukojalise jõekarbi leiukohad.

Omapärane loodusnähtus jõel on Vana-Vigala jääratas.

Vigala jõe keskkonnaregistri kood on VEE1110400.

Vigala jõe lisajõed[muuda | muuda lähteteksti]

Sulgudes lisajõe järk (Vigala jõgi = I järk) – suubumine vasakult (v) või paremalt (p) – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.

Aranküla peakraav (II – p – ),
Keava peakraav (II – v – 86,6 km),
Rõue jõgi (II – v – 69,1 km),
Raikküla oja (II – v – 62,8 km),
Kodila jõgi (II – p – 62,1 km),
- Raka peakraav (III – p – 13,7 km),
  - Oela kraav (IV – p – 1,1 km),
- Panga kraav (III – p – 12 km),
- Jalase peakraav (III – p – 4,5 km),
Kabala oja (II – p – 47,5 km),
- Ummaru oja (III – v – 4,6 km),
Ahtama jõgi (II – v – 44,5 km),
Mõisamaa oja (II – p – 42,8 km),
Kivirehe oja (II – p – 37,2 km),
Tüüringioja (II – v – 35,8 km),
Aruküla oja (II – p – 31,2 km),
- Haimre peakraav (III – v – 0,5 km),
Karvoja (II – v – 29,9 km),
Joosva oja (II – p – 25,2 km),
Ahjuvare oja (II – v – 20,2 km),
Tiduvere oja (II – v – 18,6 km),
Laasi kraav (II – v – 17,2 km),
Sepasoo peakraav (II – p – 8,2 km),
Velise jõgi (II – v – 5,2 km),
- Maanda kraav (III – v – ),
- Vastja oja (III – v – 62,2 km),
- Laeste oja (III – p – 58,9 km),
- Veskioja (III – v – 50,2 km),
- Nurtu jõgi (III – v – 32,2 km),
  - Valguta jõgi (IV – v – 22,2 km),
  - Kõnnu jõgi (IV – v – 19,8 km),
    - Sildsoo peakraav (V – v – 4,3 km),
  - Rogense oja (IV – v – 9,1 km),
    - Kuralepa kraav (V – p – 2,8 km),
- Viisuti kraav (III – p – 31,7 km),
- Velise peakraav (III – v – 26,4 km),
  - Aravere oja (IV – v – 1,4 km),
- Pallase peakraav (III – v – 20,8 km),
- Tamma oja (III – p – 13,7 km),
- Enge jõgi (III – v – 11,4 km),
  - Lehuraba peakraav (IV – v – 29,3 km),
    - Annamõisa kraav (V – p – 1,4 km),
  - Anelema kraav (IV – v – 24 km),
  - Uduvere peakraav (IV – v – 20,8 km),
  - Naravere oja (IV – v – 4,9 km),
    - Vahenurme oja (V – p – 8,3 km),
    - Kõveroja (V – p – 6,8 km),
      - Aatsaoja (VI – p – 4 km),
      - Põldetaguse peakraav (VI – p – 3 km),
      - Langerma oja (VI – p – 1,7 km),
- Oese peakraav (III – p – 2,7 km),
- Avaste oja (III – v – 1,1 km),
  - Vakalepa peakraav (IV – v – 15,6 km),
  - Kõima kraav (IV – v – 12,5 km),
  - Avaste kraav (IV – p – 6,8 km),
Liivasoon (II – v – 1,8 km).

Legend Vigala jõe läbimiseks lähtest suudmeni[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgi saab alguse Keava raba idaküljel Lau, Linnaaluste ja Paluküla küla (Kehtna vald) lahkmejoonte kolmikpunkti lähedal Kõnnumaa maastikukaitsealal. Sealt voolab jõgi umbes 3 km põhja-loode suunas, algul Lau ja Linnaaluste küla piiril piki Keava raba serva ja siis Lau külas läbi raba ümbritseva metsa ning keerab siis läände. Umbes 600 m pärast viib üle jõe Keava–Hõreda tee, edasi umbes 150 m hiljem keerab jõgi loodesse, et umbes 750 m järel jälle läände keerata. Jõesäng on seal õgvendatud ja koosneb pea eranditult sirgetest lõikudest. Sealkandis kutsutakse jõge ka Konovere jõeks. Umbes 300 m hiljem keerab jõgi lääne-edelasse. Käänukohast umbes 1300 m põhja-loode suunas jääb Hõreda raba (Pae raba). Jõgi voolab nüüd Põrsaku külas. Umbes 2,2 km pärast lõpeb õgvendatud jõelõik ja algab lühike looduslik ja käänuline lõik. Umbes 400 m järel see lõpeb, selles kohas suubub vasakult jõkke Keava peakraav. Järgneval lõigul lookleb jõgi vaheldumisi loode ja lääne suunas ning voolab seejärel läbi Hertu küla. Valtu küla (Rapla vald) piiril ületab jõe Tallinna–Viljandi raudtee, teisel pool raudteed on ka jõesäng looduslik. Jõe läänekalda lähedale jäävad ja Öökulli järv Valtu põlispuud koos alleega. Jõgi läheb jälle raudtee alt läbi ja voolab nüüd Ülejõe külas. Edasi voolab jõgi Rapla linna piiril. Sellest läheb üle Juuru–Rapla tee (Ülejõe sild). Nüüd läheb jõgi jälle raudtee alt läbi ja voolab Rapla linna põhjaosas loogeldes loodesse. Siis keerab läände ja läheb Tallinna–Rapla–Türi maantee alt läbi (Rapla sild). Raplast väljudes keerab jõgi edelasse. Seal suubub jõkke paremalt Aranküla peakraav. Jõgi voolab nüüd Sulupere külas, edasi Tuti külas, kus läbib Sõerumäe paisjärve ja läheb Rapla ümbersõidu tee alt läbi (Sõerumäe sild). Iira küla piiril läheb jõgi Rapla–Märjamaa maantee alt läbi (Parila sild). Jõgi voolab nüüd Iira ja Väljataguse küla piiril loogeldes edelasse. Rapla–Märjamaa maantee ja Hageri–Kodila–Kuusiku tee ristmikust umbes 1 km kagusse suubub vasakult jõkke Rõue jõgi. Iira külas asub ka Kuusiku lennuväli (eelnimetatud ristmikust umbes 800 m loodesse). Kuusiku küla lõunapiiril voolab jõgi läbi Kuusiku veehoidla. Veehoidlas on mitu saart, selle põhjakaldal on Kuusiku metsapark koos puiesteega. Jõega rööbiti (põhja pool) kulgeb Rapla–Märjamaa maantee. Jõgi voolab nüüd Kuusiku-Nõmme külas keerab loogeldes lõunasse. Raikküla valda jõudes keerab jõgi jällegi edelasse. Seal suubub temasse vasakult Raikküla oja. Jõgi kaldub läände ja temasse suubub paremalt Kodila jõgi. Nüüd keerab jõgi jälle edelasse ja läbib Minnika paisjärve. Ummaru ja Kabala küla piiril keerab jõgi läände. Seal on jõe põhjakaldal Laikmaa luht. Kabala külas ületab jõe Koikse–Purku tee (Kabala sild), seal on ka Kabala järv. Jõgi keerab nüüd põhja, siis lõunasse ja läände ning taas lõunasse. Jõgi voolab Kabala ja Lõpemetsa küla piiril. Jõe põhjakaldal kulgeb Tamme–Loe–Tamme tee. Lõpemetsa ja Loe küla piiril keerab jõgi läände ja edelasse ning voolab Tamme–Loe–Tamme tee alt läbi (Loe sild). Enne Märjamaa valla piiri suubub jõkke paremalt Kabala oja ja pärast valla piiri vasakult Ahtama jõgi. Ahtama jõgi suudmest umbes 300 m edelas ületab jõe Lipa–Mõisamaa tee (Moodra sild). Jaaniveski ja Metsküla küla piiril keerab jõgi lõunasse ja seal suubub temasse paremalt Mõisamaa oja. Peagi keerab jõgi jälle loogeldes edelasse ja läheb Märjamaa–Valgu tee alt läbi (Jaaniveski sild). Pärast silda voolab jõgi kagusse kuid keerab siis edelasse. Jõgi voolab nüüd Metsaääre külas ja kuulub Sulu hoiualasse. Lokuta ja Metsaääre küla piiril suubub paremalt jõkke Kivirehe oja. Metsaääre ja Sulu küla piiril suubub jõkke Tüüringioja. Sulu külas ületab jõe Haimre–Sulu–Velise tee (Sulu sild). Sulu külas väljub jõgi ka Sulu hoiualast. Jõgi voolab nüüd Jõeääre ja Kiilaspere küla piiril läände. Paremalt suubub temasse Aruküla oja. Piki paremkallast kulgeb seal Konuvere–Sulu tee. Jõge kutsutakse sealkandis ka Konuvere jõeks. Jões on seal ka mitu saart. Seal suubub vasakult jõkke Karvoja. Suubumiskohast umbes 600 m lõunasse jääb Kilgi soo. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Kiilaspere küla piiril, siis juba ainult Konuvere külas. Lisaks Konuvere–Sulu teele jõe põhjakaldal kulgeb jõe lõunakaldal Konuvere–Kilgi tee. Konuvere külas ületavad jõe Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Konuvere sild) ja Konuvere Kivisilla tee (Konuvere kivisild). Konuvere kivisild toetub keskel jõesaarele. Jõgi voolab ikka veel loogeldes läände, kuid keerab siis edelasse, et jälle loogeldes läände voolata. Seal on jões ka üks saar. Umbes 1,9 km Konuvere kivisillast lääne-edelas suubub paremalt jõkke Joosva oja. Peagi voolab jõgi Konuvere ja Tiduvere küla (Vigala vald) piiril, siis ainult Tiduvere külas. Jõgi keerab loogeldes edelasse, siis läände. Seal suubub vasakult jõkke Ahjuvare oja. Edasi keerab jõgi lõunasse, et peagi jälle läände keerata. Käänukohas suubub vasakult jõkke Tiduvere oja. Jõgi keerab nüüd edelasse. Jõest kagus kulgeb Hirvepargi–Tiduvere tee, loodes kulgeb Paeküla – Vana-Vigala tee. Jõe põhjakaldal on Pilkuse hoiuala. Seal suubub vasakult jõkke Laasi kraav. Umbes 600 m loodesse (teisele poole Paeküla – Vana-Vigala teed) jääb Pilkuse raba (Pilkuse maastikukaitseala). Jõgi voolab nüüd Vana-Vigala külas. Jõe kallastele jääb Vana-Vigala park ja Hirvepark. Üle jõe läheb seal Silla–Jädivere tee (Vana-Vigala sild). Jõe loodekaldal kulgeb nüüd Vana-Vigala – Läti tee. Edasi voolab jõgi Läti külas ja keerab lõunasse, jõe ületab seal Vana-Vigala – Läti tee (Läti sild). Edasi keerab jõgi läände ning voolab Läti ja Paljasmaa küla piiril. Varsti keerab jõgi edelasse, käänukohal suubub sellesse paremalt Sepasoo peakraav. Jõgi voolab peagi Rumba külas, Käntu-Kastja hoiualal. Nüüd suubub sellesse vasakult Velise jõgi. Jõgi keerab läände. Jõe lõunakaldal kulgeb Kirbla – Rumba – Vana-Vigala tee. Peagi keerab jõgi lääneloode suunas ja suubub Kasari jõkke.