Kasutaja:Me olime Cesises/liivakast

ALTAI KEELKOND

Altai keelkonnas (Altai keeled) on 3 perekonda: turgi-, tunguusi- ja mongoli perekonnad. See jaotus on olnud pikkemat aega vaidluste põhjuseks, nagu ka jaapani keele ja korea keele kuulumine altai keelkonda. Altai keelkonna ühtsuse pooldajad arvavad ,et algkeel on pärit Altai mägede lähedalt, kus puutuvad kokku Venemaa, Mongoolia, Kasahstan ja Hiina ning altai rahvad on traditsioonilised steppirahvad. Turgi rahvaid peetakse Lääne-Altai piirkonnas, selle keskosas mongoleid ja selle idaosas tunguusi rahvaid pikaajalisteks elanikeks. Probleemi täiendab varasemate andmete puudumine. Kuigi Altai keelkonna harude vaheline geneetiline sugulus on mõneti kaheldav, on neil mitmeid ühiseid jooni: SOV-tüüpi(subjekt, objekt, verb) lausepealiikmete järjestus, sõnade moodustamine toimub üksikute osade liitmise (aglutinatsioon) teel ja vokaalharmoonia. Viimast kahte omadust jagavad nad Uurali keelkonnaga, mille järgi võib oletada, et need 2 keelkonda on olnud kaua omavahel ühenduses või on nende vahel kauge geneetiline sugulus. Sarnastel põhjustel tahavad osad teadlased lisada Altai keelkonda. jaapani- ja korea keelt, kuid teiste arvates on see liiga spekulatiivne.

TURGI KEELED

Turgi keeled pärinevad Kesk-Aasia steppidest, sealt laienesid nad läände kuni Väike-Aasiani ja Balkanini ja põhja Siberisse ja Venemaa Euroopa osasse.

Fail:Http://www.languagesgulper.com/eng/Turkmap.html

turgi keelte levik

Turgi keeli jagatakse kuueks:

1. Edela- või Oghuzi haru
2. Loode- või Kipchaki haru
3. Kagu- või Uiguuri-Karluki haru
4. Kirde- või Siberi haru
5. Tšuvaši keel
6. Khalaj keel

Turgi keeli räägib umbes 164 miljonit inimest. Põhilised kirjakeeled turgi keeltes. on olnud araabia, uiguuri, kirillitsa ja ladina kirjakeel. Suurima kõnelejate arvuga keel on türgi keel. (http://www.languagesgulper.com/eng/Turkic.html ; 15.10.2019)

Türgi keel

Türgi keelt kõneldakse Türgis, Põhja-Küprosel, Balkanil ja mujal Euroopas (pagulased). Türgi keele kõnelejaid on umbes 72 miljonit. Türgi keel on Türgi ja Põhja-Küprose (kreeka keele kõrval) ametlik keel. 20.sajandi keelereformides on vähendatud laensõnade arvu ja toodud sisse ladina tähestik. Rõhk on sõna viimasel silbil.

Tatari keel

Umbes 5,4 miljonit tatari keele kõnelejat on tänapäeval maailmas. Tatari keel suutis elada üle küll pikkad nõukogude sunniviisilise venestamise aastad, aga kõnelejaid jääb aina vähemaks, sest noored lähevad üle vene keelde (lingua franca). Ka töötab tatari keele vastu see, et mõningaid valdkondi õpida on vaja vene keele oskust. Tatari keelt iseloomustab murrete rohkus.

Tšuvaši keel

Tšuvaši keel sarnaneb soome-ugri keeltega, sellepärast on teda peetud eksklikult soome-ugri keeleks. Kõnelejaid on tšuvaši keeles on kõnelejaid umbes 1,1 miljonit. Tšuvaši keelt kõneldakse peamiselt Venemaal Tšuvaššias. Hoolimata üsna aktiivsest kirjandusest, loetakse tšuvaši keelt ohustatud keeleks. Suurelt vaadates on tšuvaši keeles 2 murret: anatri ja virjal. Esimesed tekstid on 18.sajandist ning 19.sajandil võeti kasutusele kirillitsa.

TUNGUUSI KEELED

Tunguusi keeli räägivad Aasia kirde osas laiali hajutatud kogukonnad, kes olid algselt nomaadidest jahimehed ja karjakasvatajad või kalamehed. Venemaa ja Hiina agressiivse keelepoliitika tõttu on paljud tunguusi keeled väljasurnud või väljasuremise ohus. Eriti halb oli keelte seisukord Mao ja Stalini ajal, kui assimilatsioon oli sunniviisiline. Kaks tunguusi keeli kõnelevat rahvast on oma kirjakeele väljaarendanud ja erinevatel aegadel impeeriumi rajanud, need kaks rahvast olid: mandžud ja jurchenid. Tunguusi keeli kõnelevaid rahvaid leidub Hiinas Xinjiangi piirkonnas, Mandžuurias, Sise-Mongoolias, Venemaal Kesk-ja Ida-Siberis. Tunguusi keelte vanimad dokumendid on dateeritud 12.sajandisse (jurcheni keelsed).

Oroki keel

Oroki keel kuulub Amuuri alarühma. Oroki keelt räägitakse Vene Föderatsiooni Sahhalini piirkonnas Nogliki ringkonnas ja Poronayski piirkonnas Poronayski linnas. Orokeid on 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 346, kellest u 60 inimest oskab oroki keelt, aga igapäevases kasutuses on enamasti vene keel. Alates 1999. aastast on võimalik Oroki keelt õpida Peterburis põhja rahvaste teaduskonnas. Oroki keeles on 2 murret.

Evengi keel

Evengi (teise nimega solon) keelt kõnelevad 2010 aasta andmete järgi u 15 800 inimest, aga etnilise elanikkonna suurus on u 30 000 inimest. Evengi keele kõnelejad on laiali üle Venemaa, Hiina ja Mongoolia. Evengi keeles on raadio, televisioon, sõnaraamatud ja kirjandus. Kirjutamiseks on kasutatud nii ladina-, mongoli- kui ka hiina kirjakeelt. Evengide seas on traditsiooniline usk budism.

Mandžu keel

Mandžu keele tähed põhinevad klassikalisel mongoli tähestikul. Mandžu keeles kirjutatakse vaskult paremale ja veergudes ülevalt alla.

17.sajandil vallutasi mandžud Hiina ja asutasid Quing`i dünastia. Mandžu keel oli kuni 20.sajandi teise kümnendini Hiinas lingua franca. Umbes 19.sajandi keskpaigaks oli suurem osa mandžusid üleläinud mandariini keelele.

Tänapäeval elab peamiselt Kirde-Hiinas 10 miljonit mandžut, kellest 100 inimest oskavad mandžu keelt ning vaid 20 neist oskavad mandžu keeles kirjutada ja lugeda. Mandžude tavaliseim usk on budism.

MONGOLI KEELED

Mongoli keeled on teistest keeltest selgelt eristuvad keeled, mis pärinevad Tšingis-khaani 13.sajandi loodud impeeriumist. Mongolite riigi südameks oli Mongoolia platoo. Impeeriumi kiire kokkuvarisemine võimendas keelelist killustatust.

Mongoli keeli kõnelevaid rahvaid elab tänapäeval erinevates kohtades: väikeses piirkonnas Afganistaanis, Vene Föderatsioonis, Baikali järve ning Kaspia mere kallastel, Hiinas Xianjiangi provintsis, Gansu-Qinghai koridoris, Mandžuurias, Sise-Mongoolias (ehk Hiinas autonoomses piirkonnas) ja Välis-Mongoolias (ehk Mongoolia Vabariigis). Mongoli keelte kõnelejaid on viimastel andmetel umbes 7,5 miljonit.

Fail:Http://www.languagesgulper.com/eng/Mongmap.html

mongoli keelte levik

Joonis 2. Mongoli keelte leviku kaart

Mongoli keelte esimesed kirjalikud allikad on pärit 13.sjandist (mongolite ajaloo kirjeldus). Enamikul mongoli keeltest on 7 vokaalisüsteem. Harilikult sugusid ei eristata. Mongoli keeled on laenanud sõnu mitmetest keeltest: tunguusi keeltest, hiina keelest, tiibeti keelest,türgi keelest jne.

Mongoli keel

Esimene kirjalik allikas, mis mainib mongoleid on pärit 3.sajandist (Hiina allikad). Mongolite kodumaa oli mongoli stepp. Mongoli keelt kõneldakse Kirde-Xinjiangis, Sise-Mongoolias ja Mongoolia Vabariigis. Mongoli keele kõnelejaid on kokku umbes 6 miljonit, kellest 2,4miljonit elab Välis-Mongoolias ja Hiinas 3,5miljonit. Mongoli keel on Mongoolia Vabariigi riigikeel ja Hiinas Sise-Mongoolia ametlik keel(hiina keele kõrval). Sise-Mongoolias kirjutatakse mongoli keelseid tekste mongoli skriptis, aga Mongoolia Vabariigis kirillitsas. Mongoli keelt võib jagada perioodide järgi: vana-mongoli keel, keskmine mongoli keel, klassikaline- või kirjanduslik mongoli keel. Mongoli keele eripära on topelt vokaalide rohkus, mis on haruldane. Rõhk langeb esimesele pikkale vokaalile. Mongolite seas on laialt levinud budism.

Kalmõki keel

Kalmõki keelt räägitakse Vene Föderatsiooni lääneosas asuvas Kalmõkkia Vabariigis. Viimaste andmete järgi elas Kalmõkkia Vabariigis 183 000 kalmõki. Kalmõki keeles kirjutati juba 11.sajandil, aga uiguuri skriptis. Tänapäeva kalmõki keele aluseks on Torgu dialekt.

Burjaadi keel

Burjaadi keelt räägib umbes 400 000 inimest. Burjaadi keele kirjutamiseks on kasutatud nii ladina tähestiku kui ka kirillitsat. Burjaadid elavad Loode-Hiinas, Mongoolias ja Venemaal.

Venemaal on burjaadi keel kohustusliku provintsi keele staatuses. Linnades räägitakse rohkem vene keelt , kuid maal on domineerivam Burjaadi keel( sama moodi on  noorte ja vanade vaheline erinevus). Burjaadide  seas on laialt levinud budism. Vene keel mõjutab burjaadi keelt tõsiselt.

Mongoolias asuval ühtlaselt väheneval burjaadide ühiskonnal on probleeme ühise kirjakeelega(kasutatakse erinevaid skripte). Burjaadi keeln ekirjandus eksisteerib, aga see vaevalt hingitseb. Usuna on burjaadide seas levinud budism.

Hiinas autonoomses piirkonnas elavad burjaadid kasutavad kirjutamisel mongoli kirjakeelt ning taspisi on burjaadid minemas üle ka mongoli keelele. Traditsiooniline usk on budism, nagu paljudel asiaatidel.