Kalmõki keel
| Kalmõki keel (хальмг келн xal‘mg keln) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Kalmõkkias, Mongoolias, Hiinas ja Kõrgõzstanis, Taiwanis ja USA-s |
| Kokku kõnelejaid | 360 000 |
| Keelesugulus |
Altai keelkond Mongoli keeled Torguudi keel Kalmõki keel |
| Ametlik staatus | |
| Ametlik keel | Kalmõkkia Vabariik |
Kalmõki keel (kalmõki: хальмг келн) kuulub Altai keelkonda mongoli keelte rühma. Kalmõki keelt kõneldakse peamiselt Kalmõkkia Vabariigis, aga ka Hiinas, Taiwanis, Kõrgõzstanis, Mongoolias ja USA-s. Maailmas kõneleb kalmõki keelt kokku umbes 360 000 inimest, emakeelena kõnelejaid on umbes 150 000. Kalmõki keelt loetakse ohustatud keelte hulka.[1]
2012. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles ainult üks raamat kogutiraažiga 300 eksemplari, 2013. aastal 21 raamatut 142 000 eksemplaris ja 2014. aastal kaks raamatut 2300 eksemplaris.[2][3][4] 2019. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles 5 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 1400 eksemplari.[5]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmõki keelt kõneleb tänapäeval emakeelena ainult väike osa Kalmõkkia Vabariigi elanikkonnast. Keele levik hakkas vähenema pärast kalmõkkide massilist kodumaalt väljasaatmist 1943. aasta detsembris. Rahval lubati kodumaale naasta alles 14 aastat hiljem, 1957. aastal. Sel perioodil muudeti riigi ametlikuks keeleks vene keel. Alles perestroika ajal kuulutati kalmõki keel taas Kalmõkkia Vabariigi ametlikuks keeleks.
Oiraadi kirjanduslik traditsioon ulatub 11. sajandisse, mil kasutuses oli Uiguuri tähestik. Kalmõki ametliku tähestiku Todo Bichigi lõi kalmõki munk Zaya Pandit 17. sajandil. Aastal 1924 asendati see kirillitsaga, millest omakorda 1930. aastal loobuti ladina tähestiku kasuks. Aastal 1938 asendati ladina tähestik uue kirillitsaga.
Kalmõki keel on nii fonoloogiliselt kui morfoloogiliselt väga lähedane Mongoolias ja Hiinas kõneldavatele oiraadi dialektidele. Dialektide erinevus seisneb eelkõige sõnavaras. Kalmõki keelt on mõjutanud vene keel ja erinevad Türgi keeled.
Keele struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Kalmõki keelt iseloomustavad vokaalharmoonia ja aglutinatsioon. Prefikseid mongoli keeltes väga palju ei kasutata. Kalmõki keeles puudub sõnadel sugu.[6] Keele peamine sõnajärg on SOV (subjekt-objekt-verb).
Tänapäeval kasutavad Hiinas Xinjiangis elavad kalmõkid Mongoli selget kirja.[7] Venemaal elavad kalmõkid kasutavad alates 1924. aastast kirillitsat.[6]
Mongoli selget kirja, Todo Bichingi, kirjutatakse vertikaalsetes tulpades. Kiri jookseb ülevalt alla ja paremalt vasakule. Igal tähel on erinev kuju vastavalt sellele, kus see sõnas paikneb. Mõne tähekombinatsiooni jaoks kasutatakse erilisi märke. Mongoli selges kirjas on 7 vokaali ja 24 konsonanti. Vokaalid võivad olla nii pikad kui ka lühikesed.
| Kirillitsa | IPA | Tõlge | Kirillitsa | IPA | Tõlge |
|---|---|---|---|---|---|
| Аа | a | A a | Оо | ɔ | O o |
| Әә | æ | Ä ä | Өө | o | Ö ö |
| Бб | p, pʲ | B b | Пп | (pʰ,pʲʰ) | P p |
| Вв | w, wʲ | W w | Рр | r, rʲ | R r |
| Гг | ɡ,ɡʲ,ɢ | G g | Сс | s | S s |
| Һһ | h | H h | Тт | tʰ,tʲʰ | T t |
| Дд | t, tʲ | D d | Уу | ʊ | U u |
| Ее | je | E e | Үү | u | Ü ü |
| Ёё | jɔ | Yo | Фф | (f) | F f |
| Жж | tʃ | ž | Хх | x, xʲ | X x |
| Җҗ | dʒ | J j | Цц | tsʰ | Ts,S |
| Зз | ts | Z z | Чч | tʃʰ | Ç ç |
| Ии | i | I i | Шш | ʃ | Ş ş |
| Йй | j | Y y | Щщ | (stʃ) | şç |
| Кк | (k, kʲ) | K k | Ыы | i | I i |
| Лл | ɮ, ɮʲ | L l | Ьь | ʲ | ˇ (diac.) |
| Мм | m, mʲ | M m | Ээ | e | E e |
| Нн | n, nʲ | N n | Юю | jʊ | Yu |
| Ңң | ŋ | Ñ ñ | Яя | ja | Ya |
Kalmõki keele näide[muuda | muuda lähteteksti]
Badma endr aemtaexn kedm id-vae.
Badma täna magus pirn sööb.
'Badma sõi täna magusat pirni.'
Näidistekst (kirillitsa) Мана Теңгрин эцк! Нернтн әрүн болтха! Тана йосн иртхә! Тенгрт бутсн таалтн һазр деер бүттхә! Эркн кергтә өдмг Эндр өдрт илгәһит! Яһҗ бидн күүнә килнц тәвнәвидн, Тиигҗ Та килнцмдн тәвүлит! Сөрдг юмнла бичә харһулыт! Эрлгәс гетлгит!
Tõlge: Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.
Sõnu kalmõki keeles:[muuda | muuda lähteteksti]
pea – tolha
juuksed − ysn
kõrv − chikn
nina − xamr
keel − kelin, keln
hammas − shydn
silm − nydn
suu − amn
nägu − nyr, chirya[8]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.ethnologue.com/
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2013. Vaadatud 13. detsembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2015. Vaadatud 3. aprillil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. aprill 2015. Vaadatud 3. aprillil 2015.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2020. Vaadatud 18. mail 2020.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 6,0 6,1 http://www.omniglot.com/writing/kalmyk.htm
- ↑ http://www.eki.ee/knab/lat/kblxal.pdf
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2013. Vaadatud 25. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)