Košenill

Emaste košenillitäide (Dactylopius coccus) kogum kaktusel

Košenillitäid kaktusel ja purustatud putukast värvunud käsi

Košenillpigment

Košenilliga värvitud villad

Košenill ehk karmiin on viigikaktustel elavatest košenillitäidest (Dactylopius coccus) valmistatud erkpunane värvaine, mille põhikomponent on karmiinhape (C₂₂H₂₀O₁₃). Värvainet on ajaloos kasutatud nii tekstiil- jm kiudude värvimiseks kui ka lakkpigmendina maalikunstis; tänapäeval leiab košenill kasutust karmiinpunase toiduvärvina, värviandjana kosmeetikas ja kunstitarvetes, samuti preparaatide värvainena histoloogias.

Värvainete indeksis kannab košenill ja sellest tehtud värv tähiseid NR4 (Natural Red 4) ja 75470; toidulisaainena on kasutusel košenilliekstrakt või pulber ning aine kannab tähist E120.

Košenilli võidakse segi ajada kermesega, mida saadakse kuivatatud kermestäiliigist Kermes vermilio, kes toituvad värvitammel (Quercus coccifera) läänepoolsetes Vahemere maades, või teisest kermestäiliigist Kermes ilicis, keda kogutakse iilekstammelt (Quercus ilex) Oriendis ja idapoolsetes Vahemere maades.

Etümoloogia

Värvaine nimetus "košenill" on eesti keelde tuletatud prantsuskeelsest sõnast cochenille üle hispaaniakeelse cochinilla, mille juur on ladinakeelne coccinus 'erkpunane'.

Nimetus "karmiin" on tuletatud teise erkpunase värvi kermese nimetusest, mida kasutati laialt Euroopas enne košenilli importimist Uuest Maailmast: keskaegsesse ladina keelde tuli sõna carminium araabiakeelsest qirmiz, sama tüvega on itaaliakeelne carmesi või cremesi.

Pigmendi valmistamine

Karmiini valmistamine koosneb kahest etapist. Eelnevalt kuivatatud putukad keedetakse esimeses etapis esmalt vees, et eraldada karmiinhape. Teiseks etapiks on pigmendi sadestamine, kui lisada selgele filtreeritud lahusele maarjajääd (alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat). Maarjajääs sisalduvad alumiiniumioonid moodustavad intensiivse karmiinpunase värvi komplekssoola . 70 000 putukast saab umbes pool kilogrammi kuivatatud putukaid, millest omakorda saab veidi alla 100g värvipigmenti .

Omadused

Pigmendi värvus on keskmine sügavpunane. Karmiin on paljudes pigmentvärve kasutavates värvisüsteemides olnud üks primaarvärvustest, millest saab segada teisi toone, nagu rubiinpunane, sarlakpunane ja hulk eri roosasid ja lillasid toone.

Olgugi et karmiini on kasutatud enam kui kaks tuhat aastat, pole värvainest sadestatud pigment ei ole kuigi stabiilne – välja arvatud juhul, kui seda hoitakse kuivas kohas. Pigment ei ole valguskindel ning pleegib isegi hõõglambi valguses. Karmiinpigmenti ei saa kasutada happelistes ja aluselistes tingimustes ning seepärast on tänapäeval pigmendist kasutusel stabiilsemad sünteetilised versioonid.

Kasutamise ajalugu

Ameerikas kasutati karmiinhappega pigmenti tekstiilide värvimiseks juba 700 eKr. Seda pigmenti on ajaloos peetud suurepäraseks värvaineks loomsete tekstiilide, eriti siidi ja villa jaoks, kuna sellel on suur valik erinevaid toone ja varjundeid alates lillakaspunasest korallpunaseni . Pigmenti kasutati Kolumbuse-eelses Mehhikos küüliku karusnaha ja sulgede värvainena ning seinamaalingute, käsikirjade ja tekstiilide maalimiseks.

Esimest korda eksporditi košenilli Mehhikost Hispaaniasse 16. sajandil . Keiser Karl V käsul hakati seda eksportima ka ülejäänud Euroopasse ja Aasiasse. Karmiin sai hõbeda järel kasumlikkuse poolest Uue Maailma teiseks kaubaartikliks .

Košenilli tarniti Euroopasse ja Aasiasse kuni 1820. aastani, mil Prantsusmaal avastatis, kuidas seda pigmenti ise toota. Hiljem lõid Saksa ja Briti keemikud karmiiniga konkureerivaid sünteetilisi värvaineid. See murdis Hispaania monopoli, vähendas dramaatiliselt karmiini hinda ja suurendas selle kättesaadavust rohkematele inimestele.

Loodusliku pigmendi tuvastamine

Karmiinhappe olemasolu tuvastamiseks saab kasutada vedelikkromatograafiat ja dioodirea detektorit koos massispektromeetriga, mis on varustatud neljakordse lennuaja analüsaatoriga (LC-DAD-QTOF). Seda meetodit kasutatakse kunstilises loomingus karmiinhappe ja kermesiinhappe leidmiseks . Peegeldusspektroskoopia on näidanud, et karmiin peegeldab valdavalt punast valgust. Selle värvust kirjeldatakse lainepikkusel 497 nm sügavlillapunase ja 612 nm juures helepunasena .

Kasutusalad

Maalipigmendina

Karmiinpunast värvi, mis on saadud naturaalsest pigmendist, on kasutatud järgnevates maalides: Rembrandti „Öine vahtkond“, „Hendrickje Stoffels“, „Margaretha de Geeri portree“, „Jacob Tripi portree“ ning „Autoportree 63-aastaselt“ ; Paolo Veronese „Ristikandmine“; Raffaeli „Baglioni altarimaal“, „Mondi ristilöömine“, „Ansidei Madonna“ ja „Püha Katariina Aleksandriast“; Vincent van Goghi „Roosa viljapuuaed“, „Magamistuba Arles'is“; Tiziani „Actaeoni surm“, „Venus ja Adonis“, „Tepitud varrukaga mehe portree“, „Noli me Tangere“, "Daami portree (La Schiavona)", "Püha perekond karjasega" ning „Diana ja Callisto“; Hieronymus Boschi „Kroonimine okaskrooniga", „Kuningate kummardamine“, „Püha Wilgefortise triptühhon“ ja „Haywaini triptühhon“; Rogier van der Weydeni „Magdaleena lugemas“; Anthonis van Dycki „Heategevus“ ja „Balbi lapsed“; Giovanni Bellini „Pesaro altarimaal“; Bartolomé Esteban Murillo „Kristus tervendab halvatu“; El Greco „Jorge Manueli portree“; Gerard David „Neitsi lapsega“; Peter Paul Rubens „Simson ja Delila“; Tintoretto „Kristus peseb jüngrite jalgu“ ja „Vincenzo Morosini portree“; Seurat „Lillede vaas“.

Kosmeetikas

Karmiinpunane pigment, mis on tehtud putukatest, on ka tänapäeval väga tavaline koostisosa nii traditsioonilises kui ka looduslikus meigis. Seda pigmenti sisaldavad erinevad kaubamärgid alates ilubrändidest nagu L'Oreal ja Maybelline kuni kõige kallimate kõrgmoe ilusarjadeni nagu Chanel ja YSL. Tuntuim looduskosmeetika bränd, mis looduslikku pigmenti oma toodetes kasutab, on Burt’s Bees.

Vaata ka

• Karmiinpunane
• Karmiinlakk
• Kermes
• Scharlach
• Sarlakpunane

Välislingid

• Cochineal. - Conservation and Art Materials Encyclopedia Online (CAMEO)
• Carmine Cochineal. - ColourLex