Toiduvärvid

Allikas: Vikipeedia
Food coloring.jpg

Toiduvärvid on värvained, mida kasutatakse toiduainele soovitava värvuse andmiseks või olemasoleva värvuse tugevdamiseks.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päritolu järgi eristatakse looduslikke ja sünteetilisi toiduvärve.

Eraldi klassi moodustavad toiduvärvid, mis saadakse sünteeliste päritoluga osistest, kuid mille koostis on looduslikega ühesugune ehk niinimetatud naturaalidentsed toiduvärvid.

Värvuse järgi eristatakse kollaseid, punaseid, siniseid, rohelisi, pruune ja muste toiduvärve, lahustuvuse järgi vees lahustuvaid ja rasvas lahustavaid toiduvärve.

Keemilise struktuuri järgi jaotuvad looduslikud toiduvärvid antotsüaanseiks, karotinoidseiks, klorofülseiks ja betalaiinseiks. Sünteetilised toiduvärvid jagunevad asopurasoloonseiks, mono-, di- ja triasovärvideks ning ksantiinse-, indigo- või triasüülmetaanse struktuuriga toiduvärvideks.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed kasutamised toiduvärvide kohta pärinevad Plinius Vanemalt, kes kirjeldas, kuidas Antiik-Roomas värviti looduslike värvainete ning värvimuldadega veini ja leiba. Alates aastast 1960 on kiiresti arenenud sünteetiliste toiduvärvide tootmine, sest need tunduvalt odavamad kui looduslikud ning heade kasutus- ja säilimisomadustega. Paraku ei ole kõik sünteetilised toiduvärvid inimese tervisele ohutud. Seetõttu hakati 1980ndatel uuesti tähelepanu pöörama looduslikele toiduvärvidele. Paljudes riikides on toiduvärvide kasutamine allutatud kindlatele eeskirjadele. Maailma suurimad toiduvärve tootvad ettevõtted on Hoffmann ja Roche, mis toodab looduslikke toiduvärve, Givaudian ja Dynapol.