Paolo Veronese

Allikas: Vikipeedia
"Kaana pulm" (1562–63)
"Pidusöök Leevi majas" (1528)

Paolo Veronese (1528 Verona19. aprill 1588) oli itaalia kunstnik.

Ta sündis Verona linnas. Tema isa oli kiviraidur Gabriele ja ema oli Caterina. Pole teada, et tema vanematel oleks olnud perekonnanimi, niisiis valis ta endale ise perekonnanimeks Caliari või Cagliari, aga tuntuks sai ta oma sünnilinna järgi Veronese nime all.

14-aasta vanuselt läks Veronese õppima kohaliku meistri Antonio Badile juurde. Võimalik, et ta õppis ka Giovanni Francesco Caroto juures. Badile 1543 tehtud altarimaal meenutab sedavõrd Veronese hilisemat loomingut, et kõige tõenäolisemalt maalis suurema osa sellest 15-aastane õpipoiss Veronese. Veronese oskused ületasid varsti tema õpetaja omi ja järgmisel aastal ta enam Badile juures ei töötanud. Kuigi teda õpetati maalima maneristlikus stiilis, kujundas ta varsti välja omaenda säravama stiili.

1548 asus Veronese Mantovasse, kus lõi sealse toomkiriku jaoks freskod. 1553 asus ta Veneetsiasse ja jäi sinna surmani. Ta juhtis seal perekonnale kuuluvat töökoda, kus töötasid tema vend Benedetto Caliari ning pojad Carlo ja Gabriele Caliari. Tema õpilaste hulgas olid Giovanni Battista Zelotti, Giovanni Antonio Fasolo ja Luigi Benfatto.

Tema tuntuimad maalid on "Kaana pulm" ja "Pidusöök Leevi majas".

Maal, mida tänapäeval tuntakse nime all "Pidusöök Kaana majas", valmis 1573 Veneetsias asuva Püha Johannese ja püha Pauluse basiilika söögisaali ehk refektooriumi jaoks. See oli mõeldud asendama Tiziani maali "Püha õhtusöömaaeg", mis oli tules hävinud. Maal oli 5 meetrit kõrge ja 12 meetrit lai ning sellel olid kujutatud mitte üksnes Jeesus apostlitega, vaid Saksamaa sõdurid, koomilised kääbused, mitmesugused loomad ja muid selliseid tegelasi, keda Veronese loomingus sageli kohtab. Veronese värvikasutus sel maalil saavutas hiilgavuse ja suure väljendusjõu. Kuid kui Itaalias hakkas tegutsema vastureformatsioon, kutsuti Veronese sama aasta juulis vastust andma, miks tema maalil kujutatu Piibli tekstist sedavõrd lahku läheb. Veronese selgitas: "Meie, kunstnikud, võtame endale samu vabadusi kui luuletajad ja hullumeelsed." Lõpuks ei kästud tal oma teost üle maalida, vaid piirduti maali nime vahetamisega vähem ambitsioonika vastu.

Veronese on maalinud paljusid vanakreeka mütoloogia tegelasi: Arachnet[1], Arest[2], Europet[3], Hermest[4], Herset[5], Ledat[6], saatüreid[7] ja Zeusi[8].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Antiigileksikon, 1. kd, lk 54
  2. Antiigileksikon, 2. kd, lk 338
  3. Antiigileksikon, 1. kd, lk 148
  4. Antiigileksikon, 1. kd, lk 188
  5. Antiigileksikon, 1. kd, lk 189
  6. Antiigileksikon, 1. kd, lk 309
  7. Antiigileksikon, 2. kd, lk 154
  8. Antiigileksikon, 2. kd, lk 204