Arutelu:Karma
Karma ei ole spetsiifiliselt budistlik mõiste. Andres 06:48, 12 Dec 2004 (UTC)
- Ei, seda muidugi mitte. Aga mis seal veel peale hinduismi võiks olla? Teiste suuremate religioonide kaanonisse ta ei kuulu ja mingit New Age'i laadset kategooriat meil pole. Ega ta juhtumisi šintoga seostu? --Oop 09:21, 12 Dec 2004 (UTC)
- Karma mõiste esineb juba upanišadides. Budism võttis selle üle brahmanismist (veedade usundist) ning see mõiste esineb ka tänapäeva hinduismis ja teistmoodi tõlgendatuna džainismis. Samuti sikhismis. Rääkimata muidugi teosoofiast ja muudest lääne õpetustest. Andres 13:04, 12 Dec 2004 (UTC)
- Džainismi ja sikhismi meil kategooriatena siiani pole ja ausalt yteldes kahtlen ma esialgu nende vajalikkuses. Kyll jõuab teha, kui tekib sisu. Upanišadide ja vedismi puhul piisab minu meelest hinduismist, kui sellealast materjali rohkem kasvab, jõuab spetsifitseerida kyll. XX sajandist vohanud uusmystika (teo- jts soofiad, New Age jms) mõistete kohta võiks kyll mingi kategooria olla, aga kuidas seda nimetada? --Oop 15:09, 12 Dec 2004 (UTC)
- Viimase jaoks oleks kaks kandidaati: "New Age" ja "Esoteerika". Andres 17:22, 12 Dec 2004 (UTC)
- Esoteerika on laiem mõiste, mis ehk parimal juhul hõlmab NA. Saame ju kõneleda näiteks antiikaegsest esoteerikast, aga mitte keskaegsest New Age-ist. Seepärast pakkusin ka varem esoteerikat kategooriaks, kuna esoteerikasse kuuluvaiks võib pidada terveid distsipliine (alkeemia, astroloogia jms), NA on aga ajaliselt piiratud mõiste. Ses mõttes on neil eri mahud ja funktsioonid. XX sajandi uusmystikat ei hõlma kahjuks päris hästi kumbki - aga ega kõik saagi alati perfektne olla. --Oop 12:34, 14 Dec 2004 (UTC)
Karma - saatus, tegude ja nende tagajärgede kogum, mis mõjutab inimese elu. Karma ehk saatus on sisemine, inimese enda loodud elutee: "Igaüks on ise oma õnne ja saatuse looja". Kuid ei saa alahinnata ka väliseid jõude, teiste inimeste tegusid, kasvatust, haridust, loodusjõude jne. Seetõttu on karma ehk saatus nii siseste kui väliste tegurite koosmõju ja saadus.
- Jätsin selle välja, sest pole selge, kelle seisukohad need on. Andres 19. juuli 2006, kell 20.03 (UTC)
Kameloti albumi lingid tuleb korda teha. Andres 12. veebruar 2009, kell 21:44 (UTC)
Tõlke viga / ebatäpsus[muuda lähteteksti]
Inglise keeles on wikis sõna defineeritud: Karma (Sanskrit: कर्म; IPA: [ˈkərmə]; Pali: kamma) means action, work or deed; it also refers to the spiritual principle of cause and effect where intent and actions of an individual (cause) influence the future of that individual (effect).
Inglise keeles sõna ebatäpselt tõlgitud "action"'iks, täpsem vaste on "compulsion" või "compulsive behavior". Ebatäpsuse kirjeldus (Youtube) Dr. Alexander Berzin : Karma. --Margusmartsepp (arutelu) 6. jaanuar 2016, kell 12:19 (EET)
- Sõnaraamatute järgi on sanskriti sõnal palju tähendusi, aga põhitähendus on ikkagi 'tegevus' või 'tegu'. Andres (arutelu) 6. jaanuar 2016, kell 18:01 (EET)
Väljatõstetud lõigud[muuda lähteteksti]
Toimetasin ja tõstsin välja järgmised lõigud, mis tundusid olevat liiga kirjeldavad teatmeteose jaoks.
Karma on võime suhestuda mingi spetsiifilise olukorraga. Näiteks, kui inimene on eelnevalt omandanud mingis olukorras toimetulekuks vajalikud oskused, siis on isik loonud endale selle karma. Karma on seotud ka identiteediga - kui isik usub, et ta on inimene, kes käitub mingil viisil, siis ta valikuvabadus olevikus (mõistlikult) käituda väheneb ja isik käitub vastavalt enda identiteedile. Igal isikul on lõpmatu arv väikeseid, spetsiifilisi karmasid.
Budismis on karmaga tihedalt seotud eelmiste elude mõiste. Elu mõiste on kasutusel seetõttu, et inimest, tema käitumist ja aegruumi nähakse ühe tervikuna. Elu on pidevas vooseisundis. Isik, kes oli eile, seda isikut sel kujul enam ei ole. Nüüd on juba uus elu, uus "mina". Igal ajahetkel toimub surm ja sünd. Kuna "mina" on aegruumist lahutamatu, siis öeldakse ka, et "iset" kui sellist ei ole tegelikult olemas. "Ise" olemasolu ja "minatunne" on meele loodud illusioon.
Karma mõistet kasutatakse budistlikus elufilosoofias. Selle all õpetatakse, kuidas püsida pidevas olevikuhetkes, mäletada olulisi printsiipe, valida nii-öelda tähelepanuobjekt vastavalt olukorrale võimalikult teadlikult ning kuidas püsida vooseisundis.
Karma seaduste teadmine, mõistmine ja mäletamine on ka seetõttu oluline, et budismis, eriti kõrgemates õpetusliinides, kasutatakse väga palju narratiive ning kujutlustehnikaid. Seal esitatakse inimeste arhetüüpide kirjeldusi ja detailseid psüühika toimimise ja arendamise põhjus-tagajärgede kirjeldusi, mida saab kokkuvõtvalt nimetada budistlikuks kosmoloogiaks. Lood ja kujutlustehnikate kirjeldused on kohati müstilised ning need lähevad loogikaga tugevasse vastuollu. Karma seadusi tuleb enne nende õpetuste saamist tunda, et praktiseerija ei ajaks segadusse reaalsust ja meele- ning emotsionaalse seisundi muutmise otstarbeks mõeldud praktikat. Budistlikus tõlkekirjanduses on näha, et lääne-uurijad ei ole kohati suutnud eristada kujutlustehnikaid ning karma seaduste õpetusi. Kaastunde äratamiseks ja juhtimiseks mõeldud kujutlustehnikad on siiski ainult kujutlustehnikad, mitte reaalsuses toimiv põhjus-tagajärje seadus, näiteks kujutlus, et kõik olendid, sealhulgas mõni ebameeldiv isik, on olnud eelnevates eludes meie ema. Kujutlus, kus kannatusega võtame endale kõigi olendite veel küpsemata negatiivse karma, on müstiliste võimeteta, sest "karma seadus on vääramatu". See tähendab seda, et kujutlus muudab meie enda meeleseisundit ja edaspidisi reaktsioone, mitte ei muuda maagiliselt teiste isiklikku karmat ehk nende tegude ja olude (ehk tingimuste) mõju ja otseseid tagajärgi. Kasutusel on ka mõiste "karma puhastamine", mis viitab teadlikule tegevusele eesmärgiga muuta enda reaktsioone ja valikuid tulevikus nii, et minevikus tehtud vead ei hakkaks tulevikus tehtavaid valikuid liialt ebasoodsas suunas kallutama. Näiteks peale kahjustavat tegu tuleb siiralt andeks paluda ja teha mõni müstilise sisuga kujutlustehnika, mille eesmärgiks on identiteedi kujunemisesse vahelesekkumine. Lääne psühholoogias on väga põhjalikult uuritud "minakesksete" uskumuste ja käitumise seosed. Uskudes enda kohta, et ollaksegi selline inimene, kes teeb palju vigu, võib inimene piirata enda vabadust teha edasises elus häid otsuseid.
Budism seab keskseks eesmärgiks selle, et õpetuse ja praktika käigus suudab inimene iseenda "minale" suunatud fookusest lahti lasta ja teha selle asemel midagi maailmale kasulikku (ehk koguda pälvimusi). Kui isik teeb häid tegusid, siis peetakse seda mõnes kontekstis karmaks. Sõna "karma" võib seega tõlkida teoks. Karma "küpsemine" tähendab, et tehtud tegude tagajärjed on kätte jõudnud ning isik tajub selle situatsiooni mõjusid otseselt. Karma küpsemine on inimese jaoks mõneti ettenägematu (ehkki alati loodusseadustega kooskõlas), ent inimene saab suunata enda fookuse mõtlemisele, et kogu käesolev situatsioon on tervikuna tema enda loodud. Kui fookus läheb nii-öelda suuremale pildile, tugevneb isiklik vastutustunne ning väheneb mikromanageerimisse ja vihasse laskumine. Seetõttu on karma budistlikes õpetustes oluline ja keskne mõiste selle kohta, kuidas reaalsus toimib, kuidas end optimaalselt funktsioneerimas hoida ning kuidas enda enesetunde ja käekäigu eest reaalne isiklik vastutus võtta.