Kaastunne

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kaastunne on inimese võime tunda kaasa teise inimese valu, leina ja kannatuste suhtes. Algselt kasutati kaastunde mõistet erinevates religioonides. Kristlikus kultuuris on kaastunne seotud inimese moraali ja eetikaga. Seda nähakse kui inimese voorust. Kaastundel on kaks peamist vormi:

  1. inimene on kaastundest füüsiliselt mõjutatud ja valu võib teda otseselt motiveerida tegutsema või ta jääb passiivseks ja kaastunne on vaid emotsioon.
  2. kaastunne tekkis konkreetsel põhjusel. [1]

Eesti keeles võib kaastunne olla nii emotsioon, kui ka õpitud viisakas käitumine. Näiteks on eestlastel kombeks öelda leinavale või õnnetule inimesele "Tunnen kaasa!" ja seda nimetatakse kaastundeavalduseks. Kaastundeavaldus võib ka ilmuda ajalehes tekstina, kus on nimetatud mitmeid inimesi, kellele kaasa tuntakse ja kes kaasa tunnevad.

Kaastunne budismis[muuda | muuda lähteteksti]

Kaastunne ehk karuna on positiivne suhtumine kõikidesse olenditesse, nende kannatuste märkamine ning tegutsemine kannatuste leevendamiseks. Kaastunne on üks neljast Brahma-seisundist ehk brahma viharast. Mahajana budismi järgi on kaastunne üks tähtsamaid vahendeid vaimseks arenguks. Ilma kaastundeta on nirvaanani jõudmine võimatu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Artikel Mitleid: In: Historisches Wörterbuch der Philosophie, Bd. 5, Sp. 1410.