Karl Taagepera

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Karl Taagepera (enne eestistamist Karl Tagepera; 10. aprill 1894 Aru vald31. mai 1993 Toronto lähedal) oli eesti loomaarst ja Tartu Ülikooli veterinaariaõppejõud.

Ta õppis aastatel 19021906 Aru valla ministeeriumikoolis. Aastatel 19061914 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis, kus ta lõpueksamil kukkus läbi (viletsa vene keele oskuse tõttu) ladina keele eksamil. Seetõttu astus ta samal aastal Tartu Veterinaariinstituuti, kuhu piisas sisseastumiseks gümnaasiumi eelviimase aasta tunnistusest. Veterinaariinstituudi lõpetas ta aastal 1918. Ta kuulus üliõpilasseltsi Ühendus.

Pärast Veterinaariinstituudi lõpetamist naasis ta kodutallu, kuid detsembris 1918 lahkus ta kodutalust ja astus 5. jaanuaril 1919 vabatahtlikult Eesti sõjaväkke. Samal päeval määras Sõjaväe ülemloomaarst ta 1. Suurtükiväepolgu loomaarstiks, 8. mail 1919 sai tast 1. Diviisi loomalaatsareti ülem, 23. oktoobril sai tast 1. ratsapolgu vanemloomaarst ja 27. novembril 1919 ajutiselt 2. Diviisi loomaarsti abi. 1. ratsapolgu nimekirjast kustutati ta 6. jaanuaril 1920, kui ta nimetati Piirivalve valitsuse loomaarstiks. 29. aprillil 1920 saadeti ta tagasi sõjaväe ülemloomaarsti käsutusse, kes suunas ta kohe Soomusrongide Diviisi loomaarstiks; seejuures sai ta tagasiulatuvalt (5. jaanuar 1919) veterinaarleitnandi aukraadi; Soomusrongide Diviisi jäi ta 3. veebruarini 1921. 1. jaanuaril nimetati ta Vabariigi Sõjakooli hipoloogia lektoriks; sõjaväest lahkus ta 6. septembril 1921, saades sel puhul Eesti Vabadussõja mälestusmärgi. Seejärel asus ta tööle Põllutööministeeriumi, esiteks 16. septembrist 1921 Elva jaoskonna loomaarstina. 15. septembril 1926 valiti ta Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna dotsendi kohusetäitjaks, loenguid hakkas ta loomaarstiteaduskonnas pidama 1927, tema erialaks olid hobusekasvatus, eksterjöör (hobuste hindamine välistunnuste alusel) ja rakendusõpetus (kuidas hobust vankri ette rakendada) ja. aasta sügisel, töötades edasi ka Tallinnas; ametlikult siirdus ta ministeeriumist ülikooli, käies veel aasta otsa kord Tallinnas. Aastatel 19301932 oli ta teaduskonna sekretär ja suvel 1931 dekaani asetäitja. Aastal 1931 valiti ta hobusekasvatuse õppetooli dotsendiks. Ta oli ajakirjade Eesti Loomaarstlik Ringvaade ja Meie Hobune toimetuseliige. Lisaks ostis ta aastal 1934 Ropka valda Külitse külla Ani talu.

18. augustil 1944 lahkus ta koos perega (5 inimest: Karl ise, abikaasa, 2 poega ja ema) kahe hobusevankriga Pajusi valda ja sealt edasi tuttava juurde Lohule ja sealt ööl vastu 22. septembrit Rohukülla. Rohukülast lahkus pere väikese laevaga Möwe Ventspilsi ja sealt suurema laeva, Lapplandiga Gotenhafenisse, kuhu jõuti 28. septembril.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta abiellus aastal 1926 Elfriide Taageperaga (neiuna Erbak), neil oli kaks poega: Arvo (1927–2007) oli insener ja patendiametnik, Rein on füüsik ja politoloog. Abikaasa õde Nora Peets oli prosaist ja ajakirjanik, abikaasa õemees Rudolf Peets oli arst.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]