Nora Peets

Allikas: Vikipeedia

Leonora Peets (neiuna Erbak; 25. juuli 1898 Tallinn11. august 1995 Marignane) oli eesti prosaist ja ajakirjanik.

Ta sündis Tallinnas raudteetehase katelsepa tütrena, õppis saksakeelses tütarlaste koolis ja lõpetas aastal 1917 Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi. Aastatel 19191922 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (ei lõpetanud); töötades ka õpetajana Tartu 2. algkoolis (asus Lev Tolstoi tänaval). Ta oli ENÜS Ilmatari liige.

Pärast ülikoolist äratulekut elas ta lühikest aegaa Varblas ja Vigalas ning aastatel 19231927 Tallinnas. Kuna abikaasal avastati tuberkuloos, viibis ta koos abikaasaga Itaalias terviseparandusel. Aastal 1927 likvideeris abielupaar Tallinna elamise ja elas aastatel 19271929 Alžeerias. Aastal 1929 elas ta koos abikaasaga ajutiselt Grenoble'is. Aastatel 19291974 elas ta abikaasaga Marrakechis. Aastatel 19741995 elas ta Prantsusmaal Bouches-du-Rhône departemangus Istres'i ringkonnas Marignane'is, kus ta ka suri.

Oma ajakirjanduslikku tegevust alustas ta aastal 1932 ajalehes Vaba Maa, kus ilmus ka novell "Seitsmes naine". Aastal 1955 hakkas ta avaldama novelle pagulasajakirjas Triinu. Aastal 1983 ilmus 29 novelliga kogu "Maroko taeva all". Tema novelle on avaldanud ka ajakiri Looming (aastatel 1989 ja 1992).

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli aastast 1922 abielus Rudolf Peetsiga. Tema õemees oli veterinaararst Karl Taagepera, õepoeg on füüsik ja politoloog Rein Taagepera.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti kirjanike leksikon. Tallinn, 2000, lk. 403