Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternbergi haud Noarootsi kalmistul

Vabahärra Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg (23. jaanuar / 3. veebruar 1773 Paslepa mõis30. märts 1830 Pürksi mõis) oli Eestimaa maalikunstnik.[1].

Aastal 1798 ostis ta Pürksi mõisa, kus ta 1830. aastal ka suri.[2] Ta on maetud Hosby külas asuvale Noarootsi kalmistule.

Vanemad ja lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid vabahärra ja Paslepa mõisnik Christian Renatus von Ungern-Sternberg ja Anna Margaretha (neiuna Drummond). Ta kasvas üles Nieskys.[3][2]

Haridustee ja töö[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Johann Emanuel alustas oma haridusteed Elbe äärses vennastekoguduste kasvatusasutuses ja jätkas seda hiljem juuraõpingutega Saksamaal. Aastatel 18031806 oli ta rüütelkonna sekretär ja aastal 1812 Eesti Maakrediitseltsi sekretär. Siiski tõmbas teda kunsti poole ja aastal 1806 asus ta Dresdenis maalimist õppima.[4][2][3]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Oma loominguga esindas von Ungern-Sternberg klassitsistlikku kunstisuunda. Ta maalis portreid, sealhulgas maalis ta mitmeid Tartu Ülikooli professoreid (sh Georg Friedrich Parrot ja Johann Philipp Gustav von Ewers).[4]

Johann von Ungern-Sternberg rändas väga palju mööda Eesti- ja Liivimaad ning tema kireks olid keskaegsed lossid ja kultuurimälestised. Ta maalis nii linna- kui asulavaateid, hoonete plaane ja arhitektuuridetaile. Muuhulgas on ta joonistanud nt Padise kloostrit, Saha kabelit ja Kiviloo piiskopilinnust.[4][2]

Tema töid leiab ka Eesti Kunstimuuseumi kogudest, muuhulgas näiteks 1827. aastast pärineva litograafia Tallinna Oleviste kiriku sisevaatega.[5]

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Johann Emanuel abiellus 1797. aasta 12/23. juunil Saare mõisas Auguste von Roseniga.[2]

Nende abielust sündis kümme last[2]:

  1. Agnes Magdalena von Ungern-Sternberg (sünd. 18. märts 1798 Aadma). Abiellus 29. augustil 1819 Pürksis Noarootsi koguduse pastori Johannes Carlblomiga.
  2. Fredrik Adolf von Ungern-Sternberg (18. mai 1800 Pürksi – 24. märts 1888 Haapsalu). Oli ratsaväekapten. Ta oli abielus ning tal olid lapsed.
  3. Augusta Sofia von Ungern-Sternberg (23. juuni 1801 Pürksi – 18. september 1883 Kuressaare). Abiellus 11. juunil 1824 Pärnu pastori Conrad Edvard Hessega.
  4. Maximilian Woldemar von Ungern-Sternberg (19. juuni 1802 Pürksi – 24. mai 1852 Pavlovsk, Voroneži kubermang). Oli kindralmajor. Ta oli abielus ning tal olid lapsed.
  5. Carl Armin Leonard von Ungern-Sternberg. (14. juuli 1804 Pürksi – 22. aprill 1887 Harkiv). Oli kindral Vene ratsaväes. Ta oli abielus ning tal olid lapsed.
  6. Alexandra Carolina von Ungern-Sternberg (11. oktoober 1805 Pürksi – 5. august 1845 Haapsalu). Abiellus 23. mail 1824 Pürksis Carl Abraham Hunniusega.
  7. Adelheid Elmira (Ida) von Ungern-Sternberg (16. mai 1809 Pürksi – 2. november 1894 Peterburi). Abiellus 12. veebruaril 1836 Pürksis Peterburi Mihkli koguduse pastori Carl Johannes Masinguga.
  8. Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg (24. veebruar 1812 Pürksi – 17. september 1870 Pürksi). Oli kirjanik ning Noarootsi kihelkonna Pürksi mõisa, Niibi mõisa ja Vööla mõisa omanik. Ta oli abielus ning tal olid lapsed.
  9. Robert Eginhard von Ungern-Sternberg (30. detsember 1813 Pürksi – 18. jaanuar 1898 Kärdla). Juhatas Kärdlas kangavabrikut, ostis 1844. aastal Erra mõisa Lüganuse kihelkonnas. Ta oli abielus ning tal olid lapsed.
  10. Annette Pauline von Ungern-Sternberg (3. august 1816 Pürksi – 18. veebruar 1895 Pürksi). Abiellus 1844. aastal õuenõuniku ja arsti Gottfried Edvard von Normanniga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]