Eesti Maakrediitselts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eestimaa Aadli Krediitkassa
Tegutsemisaeg 18021940
Peakorter Väike-Pärnu maantee 1, Tallinn

Eestimaa Aadli Krediitkassa (saksa keeles Estländische adelige Credit-Kasse, Estlandischer adeliger Güter-Credit-Verein, vene keeles Эстляндское дворянское кредитное общество) oli aastatel 18021940, Tallinnas tegutsenud finantsasutus.

Eestimaa Aadli Krediitkassa hoone Tallinnas, Estonia puiestee 11

Krediidiasutus kandis aastatel 1802–1898 nimetust Eestimaa Aadli Era Laenupank (mõne allika järgi ka: Eestimaa Mõisnikkude Maakrediidiselts või Eestimaa Mõisnikkude Krediitkassa[1]) ja aastatel 1898–1931 Eestimaa Aadli Krediitkassa.

Eestimaa Aadli Krediitkassa asutati 1802. aastal, kui Venemaa keiser Aleksander I kinnitas 15. oktoobril 1802. aastal, vastutasuks Eestimaa rüütelkonnale osaliste järeleandmiste eest talurahvale (talupoeg sai vallasvara omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel), Eestimaa Aadlike Krediitkassa põhikirja ja laenas sellele stardikapitaliks 1 miljon hõberubla, mis krediitkassa liikmeks astuvatele mõisnikele soodsail tingimustel kiiresti välja laenati.

Eestimaa aadli poolt juhitud ja Venemaa keisririigi keskvalitsusest sõltumatu krediitkassa kujunes suurimaks laenuasutiseks Eestis, mis töötas keisririigi poolt antud pikaajaliste laenude toetusel. Ergutamaks reformidele ka Liivimaa aadlit, kinnitas keiser samalaadse Liivimaa Mõisakrediidi Seltsi põhikirja, millele lisandus samuti toetuslaen.

Eestimaa Aadli Era Laenupanga moodustamisel 1802. aastal võisid laenupanga liikmeteks olla ainult kassast (seltsilt) pantkirjalaenu võtnud rüütlimõisate omanikud. 1802. aasta valitsemisreglemendi järgi suunasid laenupanga tegevust ülemvalitsus (rüütelkonna peamees, kui eesistuja ja neli liiget) ja kassavalitsus, kuhu kuulusid eesistuja ja neli liiget. Ülemvalitsus kontrollis ja revideeris krediidisüsteemi toimimist juhtinud kassavalitsuse tööd.

1898. aastal muudeti panga põhikirja - nimetati pank ümber Eestimaa Aadlimõisade Krediidiseltsiks ning alanud talupoegade poolt talude päriseksostmise protsessis loobuti ka nõudest, et laenu tagatiseks aktsepteeritakse ainult mõisu.

1904. aastaks ehitati Eestimaa Aadli Krediitkassa hoone Tallinna kesklinna (Estonia puiestee 11).

1910. aastal anti kassa valitseda Liivi- ja Eestimaa Maakultuuri Büroo Eestimaa osakonnale.

1932. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus panga uue põhikirja[2] ja uueks nimeks sai Eestimaa Maakrediitselts, millega liideti ka Liivimaa Maakrediitselts.

1940. aastal pärast eraettevõtete natsionaliseerimist, liideti ta 23. augustil 1940. aastal Eesti Maapangaga.

Aadli krediidikassa presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. EE 12. köide, 2003: 71.
  2. Eesti Maakrediitseltsi põhikiri

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]