Gustav von Ewers

Allikas: Vikipeedia
Gustav von Ewersi portree, autor Karl August Senff

Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers) (4. juuli 1779 Amelunxen, Corvey an der Weser[1] Vestfaal, Saksamaa – 8. november / 20. november 1830 Tartu) oli saksa päritolu Eesti ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, Tartu Ülikooli rektor.

Taluniku pojana sündinud Ewers lõpetas 1798 Holzmindeni kloostrikooli ja astus 1799 Göttingeni ülikooli usuteaduskonda, kuid huvitus rohkem ajaloost (sh Venemaa ajaloost) ja statistikast. Pärast ülikooli lõpetamist tuli ta 1803 Väimela mõisa Otto Magnus von Richteri laste koduõpetajaks. Ta asus 1810 tööle Tartu ülikoolis Vene riigi ajaloo, statistika ja geograafia professorina, 18161817 oli ka üldajaloo professor, aastast 1820 geograafia ja statistika kateedri juhataja, 1826 läks üle professoriks õigusteaduskonda. Ta oli 1811 ja 1816 filosoofiateaduskonna dekaan ning 181314 Tartu koolide direktor, valiti 1816 Tartu Ülikooli prorektoriks ja ülikooli kohtu eesistujaks ning 1818 Tartu Ülikooli rektoriks, oli rektor surmani (13 korda järjest). Tänu temale tõusis Tartu Ülikool Euroopa ülikoolide esiritta, saavutas peaaegu topeltrahastamise, uute instituutide ja kabinettide loomise ja Professorite Instituudi rajamise 1828.

Johann Philipp Gustav Ewersi peamine uurimisala oli Vene riigi ja õiguse ajalugu. Peateoses „Das älteste Recht der Russen in seiner geschichtlichen Entwickelung“ esitas ta teooria, mille järgi riik on tekkinud sugukondliku korra arengu tagajärjel. Ta sai tuntuks publitsistlike kirjutistega eesti talupoegade kaitseks.

Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1809) ja auliige (1826), Göttingeni Ülikooli audoktor (1826). 1827 nimetati ta tõeliseks riiginõunikuks ja tõsteti aadliseisusse.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav von Ewersi väimees Theodosius Harnack oli Tartu Ülikooli praktilise ja süstemaatilise usuteaduse professor. Tütrepoeg Adolf von Harnack oli kirikuajaloo professor Leipzigi, Giesseni, Marburgi ja Berliini ülikoolis. Tütrepoeg Axel von Harnack oli matemaatikaprofessor, tütrepoeg Erich Harnack oli farmakoloogiaprofessor ja tütrepoeg Otto Harnack kirjandusteadlane.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav von Ewers 1827. aastal, autor Alexander Julius Klünder

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827 lk.535–540

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

  • L. Leppik. Rektor Ewers : monograafia. – Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2001.
  • L. Leppik. Kaks valgustatud valitsejat – Gustav Ewers ja Philippo Paulucci. // ÕES-i aastaraamat 2001–2002. Tartu 2003. Lk 149–168.
  • L. Leppik. Võim ja vaim Tartu tudengite duellidest. Dokumendipublikatsioon. // Tuna, 1999, nr 3, lk 11–15.
  • L. Leppik. Tartu professor Gustav Ewers – saksa teadlane Vene riigis. // Tartu, baltisakslased ja Saksamaa. Koost. Helmut Piirimäe, Claus Sommerhage. Tartu, 1998. Lk 96–118.
  • Malle Salupere, L. Leppik. G. Evers i N. M. Karamzin. // Novoe Literaturnoe Obozrenie. N. 27 (1997). S. 82–105.
  • L. Leppik. Gustav Ewersi pedagoogilisest tegevusest. // Forseliuse sõnumid. 3. 1997. Lk 3–10.
  • L. Leppik. Rektor Ewers. // Kleio. 3(17). 1996.
  • L. Leppik, M. Salupere. Uusi materjale J. Ph. G. Ewersi tundmaõppimiseks. // TRÜ Toimetised : 851 : allikõpetuslikke uurimusi : eesti ajaloo küsimusi XI, 1989, lk. 81–95
  • Peeter Järvelaid. Rektor Gustav Ewers 19. sajandi alguse Tartu kultuuriruumis. // Tuna, 2002, nr. 2, lk. 132–140.
  • Peeter Järvelaid. Von Göttingen nach Dorpat: Johann Philipp Gustav Ewers (1779–1830). In: Jahrbuch des baltischen Deutschtums 2000. Lüneburg-München, 1999, Bd. 47, lk.20–25.
  • Peeter Järvelaid. Gedenktafel für Johann Philipp Gustav von Ewers. // Estonia : Zeitschrift für estnische Literatur und Kultur. Heft 2, 14. Jahrgang. 1999. Lk. 70–74.
  • Peeter Järvelaid. Rolle der Rechtsgeschichte. // Akadeemia Nord toimetised. Vihik 3 (1999).
  • A. Traat. Johann Philipp Gustav Ewers publitsisli ja ajaloolasena. — Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. X. Tartu, 1981.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Ferdinand Giese (1817–1818, 1816–1817 prorektorina)
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Gustav von Ewers

18181830
Järgnev:
Kaiserliche Universität zu Dorpati rektor
Friedrich Wilhelm von Parrot (1831–1834, 1830–1831 prorektorina)