Mine sisu juurde

Karl August Hermanni monument

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Karl August Hermanni monument Põltsamaa linnapargis

Karl August Hermanni monument on mälestusmärk, mis asub Põltsamaal Põltsamaa linnapargis ning on pühendatud heliloojale, keeleteadlasele ja entsüklopedistile Karl August Hermannile.[1] Monument avati 10. juunil 1935. Kuju autor on Alfred Zolk-Leius.[1] Monument on arvele võetud ajaloomälestisena.

Mälestusmärgi ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

5. detsembril 1926 võeti Põltsamaa Põllumeeste Seltsi saalis toimunud Põltsamaa seltskondlike organisatsioonide juhatuste, revisjonikomisjonide ja tegevliikmete ühisel koosolekul vastu Karl August Hermanni mälestamise komitee põhikiri. Põhikirja järgi võttis komitee endale eesmärgiks selgitada Hermanni "tähtsust riigi ja rahvuse seisukohalt" ning ehitada Põltsamaale K. A. Hermanni nimeline kultuurimaja. Kui kultuurihoone rajamine ei peaks õnnestuma, siis püstitatakse Põltsamaale K. A. Hermanni mälestussammas. [2].

Koosolekut juhatas Karl Vervolt ja sellel osales üle 20 inimese[3]. Komitee põhikiri registreeriti Siseministeeriumis 14. detsembril 1926[4].

20. veebruaril 1927 toimus põllumeeste seltsi saalis K. A. Hermanni mälestamise komitee asutamiskoosolek. Koosolekust võtsid osa Põltsamaa lugemise ringi, Põltsamaa laulu- ja muusikaseltsi "Leelo", Põltsamaa linnavalitsuse, Põltsamaa malevkonna, Naisseltsi ja Eesti sotsialistliku tööliste partei Põltsamaa ühingu, Põltsamaa põllumeeste seltsi esindajad. Asutamiskoosolek valis komitee liikmeteks Vladimir Laante, Karl Vervolti, Georg Koldi, Hans Rebase ja Helene Laante. Liikmemaksu alammääraks määrati 200 marka.[5]

Pärast asutamist pöördus komitee Põltsamaa ümbruskonna valdade poole, et ka need ettevõtmisega liituksid.[6]

Komitee tegevust häirisid 1920. aastate lõpus konfliktsed suhted Põltsamaa seltskonnategelaste vahel. Nii näiteks toimus 20. mail 1928 Põltsamaal IX üldlaulupeo kontrollharjutus Leonhard Wilhelm Johann Neumani juhatusele, millele järgnes Põltsamaa laulupäev. Laulupäevalt puudus 100-liikmeline Põltsamaa Ühisgümnaasiumi segakoor ja laulu- ja muusikaseltsi "Leelo" lauljad.[7] Samuti süüdistati mäletsuse jäädvustajaid selles, et nad soovivad teemat arendades lõigata poliitilist profiiti[8].

1929. aasta lõpus näib komitee tegevus olevat varjusurmas. Sellele osutab repliik toonases Põltsamaa Teatajas[9]:

„ Ammu's see oli, kui Dr. Hermann pidi saama suure rahvamaja, mis pidi kõikide seltside ühisel toetusel üles ehitatama. Peeti koosolekuid, valati tinti, vaieldi, vihastati, naerdi - ja siis - soss... ei midagi. Nüüd juba paar aastat mööda - ei kõssugi… Ei tea, kas Dr. Hermanni selts elabki veel. “

1930. aasta sügiseks oli komitee sisuline tegevus lakanud[10]. Selleks ajaks oli K. A. Hermanni mälestuse jäädvustamiseks kogunenud 1930 krooni. Komitee juhatusse kuulusid sel ajal Georg Kold, August Schultzenberg, Aleksander Viru, Jüri Tari, A. Gutman.[11]

Teine katse

[muuda | muuda lähteteksti]
Skulptor Alfred Zolk-Leius seismas enda loodud K. A. Hermanni mälestussamba juures Põltsamaa linnapargis 1960. aastatel (ERM Fk 2942:65)

Vahepeal unustuse hõlma vajunud Hermanni mälestusmärgi püstitamine tuli taas jutuks 1933. augustis toimunud Põltsamaa Linnavolikogu koosolekul. Toona käidi välja mõte, et kunagise Põltsamaa kihelkonnakooli juures sirgunud tamme juures, kus Hermann armastanud istuda, võiks seista massiivne kivipink. Tamme külge aga võiks riputada mälestustahvli.[10]

Konkreetsem tegevus mälestussamba püstitamiseks sõnastati 28. detsembril 1933 linnapea Georg Koldi eestvedamisel toimunud nõupidamisel. Linnavalitsuse ruumides toimunud koosolekust võtsid osa 17 kohaliku organisatsiooni esindajad. Nõupidamisel leiti, et sobivaim paik mälestusmärgi jaoks on linna park.[12] [13].

Mälestusmärgi rajamiseks moodustati komitee, kuhu nimetati J. Peterson, A. Schultzenberg, K. Vervolt, J. Tari ja K. Jürmann. Mälestusmärgi püstitamiseks plaaniti välja kuulutada ideekavandite konkurss. Komitee tegi lisaks ettepaneku Suur-Puiestee tänav nimetada ümber K. A. Hermanni puiesteeks. Lisaks oli jutuks Hermanni rinnakuju paigaldamine Põltsamaa seltsimajja ning mälestustahvlid suurmehe sünnionni seinale Võhmanõmmel, ja tamme külge, mille all Hermann armastanud noorpõlves istuda.[14]

1934. aasta kevadel tutvustas Alfred Zolk-Leius linnavalitsusele mälestusmärgi kavandit. See kujutas endast 3,5 meetri kõrgust skulptuuri, kus graniidist sambale on asetatud K. A. Hermanni elusuuruses büst. Samba maksumuseks hinnati 2000 krooni.[15]

Mälestusmärgi avamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Mälestussamba avamine oli esialgu kavandatud 26. augustile 1934. Paar nädalat varem ilmus ajakirjanduses avamispidustuste kava. Selle järgi pidi sündmus algama kell 16 pärastlõunal. Samba avajaks oli märgitud riigivanema asetäitja ning pühitsejaks Tallinna praost Aleksander Kapp.[16]

Nädal enne mälestusmärgi avamist selgus, et pronksbüsti valu ebaõnnestus. Kuna uus valamine võtnuks aega umbes kuu ja samba avamine oleks lükkunud liialt sügisesse, otsustas komitee Hermanni monumendi avamise lükata 1935. aastasse.[17]

25. augustil 1934 paigaldati linnaparki ligi 2 meetri kõrgune ja 2,5 tonni raskune graniidist sammas, millele Alfred Zolk kinnitas pronksist lüüra ja kirja "Dr. K. A Hermann".[18] Detsembri alguses teatas Zolk, et teisel katsel on õnnestunud ka 85 cm kõrguse büsti valu, mis jäi esialgu viimistlemiseks tema ateljeesse Põltsamaal.[19]

Uus ausamba avamise tähtaeg määrati teisele suvistepühale ehk 10. juunile.[20]

Avamispäev

[muuda | muuda lähteteksti]
K. A. Hermanni mälestussamba avamine 1935. aasta 10. juunil (PLM Fk 1112; Põltsamaa Muuseumi foto)
Seltskond K. A. Hermanni mälestussamba juures Põltsamaal 1935 (PM F 3407:11); Järvamaa Muuseumi foto

10. juunil 1935 kell 14 saabus Põltsamaale haridusminister Nikolai Kann, kes asendas peaminister Kaarel Eenpalut[21]. Tema vastuvõtuks oli linnas üles rivistatud Kaitseliidu Põltsamaa malevkonna aukompanii ja noorkotkad orkestri ja lipuga.[22]

Kell 15.30 alustati Vabadussõja mälestussamba juurest rongkäiku linnaparki. Rongkäigust võtsid osa külalised, seltskondlikud organisatsioonid ja laulukoorid. Avamistalitus algas ühiskoraaliga "Üks kindel linn ja varjupaik". Seejärel ütles avasõnad mälestussamba komitee esimees Jaan Peterson. Mälestusmärgi avas minister Kann, kes tõstis esile Karl August Hermanni tähendust Eesti ajaloos. Kõne ajal andis minister mälestussamba komitee esimehele üle ümbriku toetussummaga monumendi ümbruse korrashoiuks. Seejärel vabastas ta sambalt katte, millele järgnes hümn.[22]

Kõne järel kandsid ühendatud koorid Juhan Aaviku juhendamisel ette K. A. Hermanni vaimulikke laule "Troost" ja "Palve", misjärel asus Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Jaan Lattik samba õnnistamisele.[22]

Peale õnnistamist võttis sõna linnapea Georg Kold, Viljandi maavalitsuse esimees H. Lauri, Eesti Üliõpilaste Seltsi esindaja. Viimane asetas oma auvilistlase sambale pärja. Kõnedega esinesid veel Kaitseliidu Sakala maleva pealik J. Eisenberg, Eesti Lauljate Liidu esindajana prof. Juhan Aavik, Eesti Kirjanduse Seltsi esindaja Karl Ader ja Põltsamaa laulu- ning mängukooride nimel Karl Vervolt. Pärast pidupäevakõnesid andis mälestussamba püstitamise komitee esimees Jaan Peterson mälestussamba üle Põltsamaa linnale. Järgnes muusikaline osa, mille lõpetas laulu "Mingem üles mägedele" ühislaulmine rahvaga.[21][22]

Õhtul toimus K. A. Hermanni mälestuseks rahvamajas kontsert-aktus.[21]

Mälestusmärgiga seotud kombestik

[muuda | muuda lähteteksti]

Pikka aega asus Hermanni ausamba lähedal Põltsamaa Muusikakool. Kool kujundas ajapikku traditsiooni, et kooli lõpupäevaks õpivad lõpetajad selgeks K. A. Hermanni laule ja esitavad neid samba juures. Et asi huvitavam oleks, otsitakse välja võimalikult vanu ja vähetuntuid palu.[23]

  1. 1 2 Karl August Hermanni monument kultuurimälestiste registris
  2. ↑ Dr. Hermanni nimeline kultuurhoone Põltsamaale. Sakala, nr. 149, 09.12.1926, lk 3
  3. ↑ Põltsamaa seltside ja organisatsioonide esindajate koosolek. Põltsamaa Teataja, 11.12.1926, lk 2
  4. ↑ Dr. Hermanni mälestamise. Põltsamaa Teataja, 22.01.1927, lk 2
  5. ↑ Dr. Hermanni mälestamise komitee Põltsamaal asutatud. Põltsamaa Teataja, 26.02.1927, lk 2
  6. ↑ Vallad ja Dr. Hermanni mälestussammas. Sakala, nr. 53, 07.05.1927, lk 5
  7. ↑ Põltsamaa suuruse väikesed võtted. Sakala, nr. 64, 24.05.1928, lk 2
  8. ↑ Noorsoo sotsistamine Põltsamaal. Oma Maa, 04.10.1930, lk 2
  9. ↑ "Suuri ideid...". Põltsamaa Teataja, 09.11.1929, lk 1
  10. 1 2 K. A. Hermanni mälestussamba asi nihkub. Sakala, nr. 93, 19.08.1933, lk 5
  11. ↑ Põltsamaa mälestab K.A. Hermanni. Postimees, nr. 286, 21.10.1930, lk 5
  12. ↑ Mälestusmärk dr. K. A. Hermannile. Waba Maa, nr. 301, 23.12.1933, lk 3
  13. ↑ Viljandimaalt. Päewaleht, nr. 354, 30.12.1933, lk 6
  14. ↑ Dr. K. A. Hermanni mälestamise komitee koosolek. Sakala, nr. 2, 6.01.1934, lk 6
  15. ↑ Põltsamaalt. Postimees, nr. 139, 25.05.1934, lk 6
  16. ↑ Dr. K. A Hermanni mälestis Põltsamaale. Sakala, nr. 93, 13.08.1934, lk 5
  17. ↑ Hermanni mälestussammas alles kewadel. Oma Maa, 20.08.1934, lk 5
  18. ↑ K. A. Hermanni samba kiwialus walmis. Waba Maa, nr. 200, 27.08.1934, lk 7
  19. ↑ Dr. Hermanni rinnakuju valmis. Sakala, nr. 142, 7.12.1934, lk 6
  20. ↑ Dr. Hermanni mälestussammas awatakse suvistepühade ajal Põltsamaal. Waba Maa, nr. 99, 27.04.1935, lk 6
  21. 1 2 3 Dr. K. A. Hermanni mälestussammas awati. Postimees, nr. 156, 11.06.1935, lk 3
  22. 1 2 3 4 Dr. K. A. Hermanni mälestussamba avamine Põltsamaal. Sakala, nr. 67, 12.06.1935, lk 6
  23. ↑ Ühte sammu teistega. Punalipp: EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni RSN häälekandja, nr. 16, 07.02.1985, lk 3

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_August_Hermanni_monument&oldid=6961841"