Mõigas

See artikkel räägib arhitektuuri mõistest; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Mõigas (anatoomia)

---

Joonia samba jalam kahe mõikaga ja süvarihvaga nende vahel

Mõigas roideprofiilis

Kahe ümarvöödiga ääristatud mõigas roideprofiilis. Allikas: Dictionary of French Architecture from 11th to 16th Century

Mõigas (saksa keeles Wulst, prantsuse keeles boudin) on kumera, pool- või kolmveerandringi kujulise ristlõikega (vastandina nõgusale rihvale) latitaoline kaarjas raidvorm. Antiikarhitektuuris on joonia ja korintose sammaste baasid kujundatud ringja mõikana (torus), samuti romaanikas ja antiikkunstist lähtunud hilisemates stiilides. Keskaja arhitektuuris esineb mõigas sageli ka portaali arhivoldi ja võlviroiete kujunduses, aga ka sakramendiniššide ja aknaavade dekooris hilisromaani ja gooti arhitektuuris.

Eesti arhitektuuris on mõigas sage dekoorielement Saaremaa ja Läänemaa vanemates kirikutes.

Pildid

• 
  Kaunistatud mõigas romaani portaali arhivoldil (ristlõige vasakul). Allikas: Dictionary of French Architecture from 11th to 16th Century
• 
  Mõikad arhivoldi kaare astmetes romaani portaalil. Leonardskirche, Frankfurt Maini ääres
• 
  Mõikaga raamitud kooriruumi aken, Saint-André-d'Hébertot' kirik, Normandia
• 
  Mõigastega kaunistatud lääneportaal, Jumalaema Kaitsmise kirik Nerli jõe ääres, Bogoljubovo
• 
  Konsoolpeakestele toetuv tüvesevõrudega mõigas Valjala kiriku portaalil
• 
  Muhu kiriku lääneportaal, tervenisti mõikaga raamitud
• 
  Ümarturba üleminek mõikaks Türi kiriku portaalil
• 
  Mõigasroided Karja kiriku kooris

Vaata ka

• Mõigasroie
• Portaal