Dooria order

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Dooria kapiteel, friis ja karniis
Vasakul dooria orderile iseloomulik kanneleering, paremal joonia ja korintose orderite kanneleering samba ristlõikel[1]

Dooria order on Vana-Kreeka orderitest tekkelt varaseim ja vanim klassikaline kivitemplite ehitusstiil. Kujunes välja templiehituses 7. sajandil eKr, tõenäoliselt arenes puitkonstruktsioonist.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Dooria order on üldilmelt raskepärane, jõuline ja lihtne. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub massiivsena ja kindlana.

Sammas[muuda | muuda lähteteksti]

Sammas toetub ehitise sokli ülemisele astmele ehk stülobaadile ja sellel puudub baas. Samba tüves on kergelt ülalpool aheneva kujuga, selle allosas esineb kerge paisutus (entaas). Tüvest katavad 16–20 kergelt nõgusat kannelüüri, mis ühinedes moodustavad vertikaalseid servjooni.

Kapiteel[muuda | muuda lähteteksti]

Dooria kapiteeli moodustavad ainult kaks kividetaili, millest üks on ümara profiiliga ülespoole laieneva padjandi kujuline ehhiin ja teine ruudukujuline sirgete täisnurksete servadega abakus. Ehhiin toetub ahenevale võrudevööle (anuli), mille all asetsevat sambakaela (hypotrachelion) tähistavad kolm süvendjoont (scamillus).

Talastik[muuda | muuda lähteteksti]

Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi paigutatud plaatidest, millest ühtedel on vertikaalvaokesed ja teisi katab reljeef.

Dooria orderis ehitisi[muuda | muuda lähteteksti]

Ateena Parthenon

Vana-Kreeka arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisemad ehitusperioodid[muuda | muuda lähteteksti]

Brandenburgi värav Berliinis

Dooria sambaid on kasutatud ka paljude hilisemate ehitiste juures.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meyers Konversationslexikon (1885–1890)