Kamassid

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kamass)
 See artikkel räägib rahvast; jalatsite kohta vaata artiklit Kamassid (jalatsid)

Kamassid olid Lääne-Siberis Sajaanides (tänapäeva Krasnojarski krai lõunaosa ja Hakassia territooriumil) elanud samojeedi rahvas, kes rääkis kamassi keelt.

17. sajandil oli kamasside arv ligikaudu 500.

19. sajandi keskpaiku oli kamasse järel umbes 130.[1]

Kamasside traditsioonilised tegevusalad olid põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. Nad erinesid oma turgi rahvastest naabritest, kes tegelesid hobuse-, veise-, lamba- ja kitsekasvatusega. Ajapikku omandasid kamassid naaberhõimudelt hobuseid ja veiseid ning hakkasid küttima püssidega. Venelased saabusid kamasside asualadele 1860. aastatel. Vene uusasunikud ei austanud kohalikke tavasid ja pidasid jahti kamasside kodustatud põhjapõtradele nagu metsikutele. Nad haarasid enda kätte kamasside põlised küttimisalad ja käitusid igas suhtes eesõigustatuina. Metsloomade arv vähenes piirkonnas kiiresti. Kamassid käisid alla. Kuna põhjapõtrade pidamine oli muutunud võimatuks, lasksid kamassid kõik loomad vabadusse. Siitpeale läksid nad üle paiksele eluviisile. Algas kiire assimileerumine venelastega. Kamasside seas valitses pidev naiste defitsiit tütarlaste suurema suremuse tõttu. See aitas kaasa kamassi-vene segaabielude sõlmimisele. Juba 20. sajandi algul oli pooltel kamassidel venelasest ema. Kamassid läksid täielikult üle vene keelele.[2]

Kamassi keele viimane emakeelena kõneleja Klavdija Plotnikova suri 1989. aastal.

Kamassi keelt on uurinud Ago Künnap, kes kaitses Helsingi Ülikoolis aastal 1971 filosoofiadoktori väitekirja teemal "System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe" ning aastal 1974 Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogiadoktori väitekirja teemal "Pööramine ja käänamine samojeedi keeltes" ("Склонение и спряжение в самодийских языках (сравнительно-исторический анализ первичных словоизменительных суффиксов)").

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.philology.ru/linguistics3/matveev-65.htm
  2. Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi. Tallinn, 1970, lk. 211-212