Kai Aareleid

Allikas: Vikipeedia
Kai Aareleid 2016. aastal.

Foto: TIXE

Kai Aareleid esinemas HeadReadi proosavõistulugemisel Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 28. mai 2015

Kai Aareleid (sageli ekslikult Kai Aarelaid; sündinud 26. septembril 1972[1]) on eesti tõlkija ja kirjanik.

Ta on õppinud dramaturgiat Soome Teatriakadeemias[2] (Teatterikorkeakoulu–TeaK) ja ilukirjanduse tõlkija-toimetaja lisaeriala Tallinna Ülikoolis. Tõlkinud ilukirjandust inglise, hispaania, soome ja portugali keelest, muuhulgas David Mameti, Bruce Chatwini, Arturo Pérez-Reverte, Carlos Ruiz Zafóni ja Javier Maríase loomingut.[2]

Aareleid on avaldanud ajakirjanduses ka novelle.[2] Tema 2011. aastal ilmunud debüütromaan "Vene veri" esitati Kultuurkapitali proosapreemia nominendiks.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Kai Aareleid 2012. aastal

Romaanid

Luule

Draama

  • "Mennessä sammuta valot = Minnes kustuta valgus" (soome keelde tlk Outi Rossi) Helsinki, 1992. (Esietendus 30.09.1992 Helsingis, Soome Teatriakadeemias koostöös EMTA lavakunstikooli XVI lennuga.)[3]
Kai Aareleid esinemas püha Hieronymuse päeval Apollo raamatupoes Solarise keskuses 2010. aastal.

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Friedebert Tuglase novelliauhind 2013 (novell “Tango”)

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

"Vene verd" arvustades ütleb kriitik Maire Liivamets: "Ilmselt autobiograafilise taustaga raamatu peategelase põhitegevuseks kujuneb seoste otsimine enda ja venelannast vaarvanaema Aleksandra vahel. See võrratu keele ja meelega lugu on kahtlemata üks viimase aja lugemiselamusi. Kai Aarelaid suudab Peterburi jahedust, värve, õhku, nukrust, lõhnu, elu haprust ja samaväärset sitkust ning suurlinlikku elukeskkonda täpsete, ent nappide kujunditega võluvaks kirjutada."[4]

ERR-i portaalis "Loetud read" iseloomustatakse Aareleidi debüütteost sõnadega "omapärase vormilahendusega fragmentaarne proosaraamat, kus ajalooline ja isiklik mõjuvalt omavahel põimuvad. Minajutustaja lahkub diplomaadi abikaasana mitmeks aastast Eestist Peterburi ja kirjeldab samas oma vanavanaema täpselt vastupidist elujoont – Venemaalt Eestisse. Need liikumised on sobivaks raamistikuks nukrameelsele, aga selgepilgulisele mõttemaailmale, mis sisaldab nii pihtimuslikke pilguheite kui ka üldinimlikke mõtisklusi nii kultuuri- ja rahvuspiiride ületamisest kui ka püsimisest, järjepidevusest, aja kadumisest ja kestmisest, kodust ja kohanemisest."[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Päring inforegister.ee andmebaasis
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Kai Aareleid "Vene veri" "Loetud read", ERR.ee
  3. [1] "EMTA lavakunstikooli lõpulavastused" lavakas.ee
  4. Maire Liivamets "Kai Aarelaid. Vene veri." (arvustus), "Liivametsa lugemised", Eesti Rahvusraamatukogu

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]