Carlos Ruiz Zafón

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Carlos Ruiz Zafón, 2008

Carlos Ruiz Zafón (25. september 1964 Barcelona19. juuni 2020 Los Angeles) oli Hispaania kirjanik, kes elas 1993. aastast Los Angeleses, kus ta kirjanikutöö kõrvalt kirjutas ka stsenaariume.

Tema esimene romaan "El príncipe de la niebla" (1993) sai Edebé parima noorsooromaani kirjandusauhinna. Lisaks kirjutas ta veel kolm noorsooromaani: "El palacio de la medianoche" (1994), "Las luces de septiembre" (1995) ja "Marina" (1999).

2001. aastal avaldas Ruiz Zafón romaani "La sombra del viento" ("Tuule vari"), mis oli tema esimene täiskasvanutele suunatud teos. Raamatut müüdi miljoneid eksemplare üle maailma ning see on võitnud rahvusvahelisi auhindu. Ruiz Zafóni teoseid on avaldatud 45 riigis ja tõlgitud enam kui 30 keelde. Nende näitajate poolest on ta kõige edukam Hispaania kaasaegne kirjanik Javier Sierra (teoseid avaldatud 42 riigis) ja Juan Gómez-Jurado (teoseid avaldatud 41 riigis) kõrval.

Ruiz Zafóni teine romaan "Ingli mäng", eellugu "Tuule varjule", ilmus 2008. aasta kevadel. Kaks teost koos pidid kirjaniku kava kohaselt moodustama osa neljaraamatulisest sarjast.[1]

Carlos Ruiz Zafón suri 19. juunil 2020 oma kodus Los Angeleses vähki.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • La sombra del viento, 2001 ("Tuule vari", eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2008)
  • El juego del Ángel, 2008 ("Ingli mäng", eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2010)
  • El prisionero del cielo, 2011 ("Taeva vang", eesti keelde tõlkinud Kai Aareleid 2013)
  • El laberinto de los espíritus, 2017 ( "Vaimude labürint" I osa, tõlkinud Eva Kolli 2019)

Noorsooromaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • El príncipe de la niebla, 1993 ("Uduprints", tõlkinud Kai Aareleid 2015)
  • El palacio de la medianoche, 1994 ("Kesköö palee", tõlkinud Kai Aareleid 2019)
  • Las luces de septiembre, 1995
  • Marina, 1999 ("Marina", tõlkinud Kai Aareleid 2014)

Mõjutused[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Ruiz Zafón ei tavatsenud kõneleda autoritest, kes teda inspireerinud on, kirjeldas ta meelsasti žanre, mis tema teoseid ja kirjutamisprotsessi on mõjutanud. Kõige enam rõhutas ta oma kiindumust 19. sajandi klassikalise kirjanduse vastu. Ühes intervjuus on ta öelnud, et tema lemmikute hulka kuuluvad Charles Dickens, Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, Honoré de Balzac, Victor Hugo, Thomas Hardy, Alexandre Dumas, Gustave Flaubert. Teisalt on Ruiz Zafón kõnelnud ka oma huvist kriminaalromaanide vastu ning tõstnud esile näiteks Raymond Chandlerit, James M. Caini, George Pelecanost, Dennis Lehane’i, Michael Connellyt.[3]

Lisaks kirjandusele inspireerisid teda ka filmid. Et Ruiz Zafón kirjutas ka stsenaariume, tunnistas ta mitmes intervjuus, et kujutleb oma raamatute tegevust piltidena nagu kineast.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]