Eesti Kirjanik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kirjandusfestival Eesti Kirjanik (ka Aasta Kirjanik) on alates 2010. aastast augustis Alatskivil Liivi Muuseumis toimuv kirjandusfestival.

Kuni 2014. aastani oli üritus eeskätt aasta kirjaniku valimise konkurss, mida korraldasid ja viisid läbi teadlaskollektiiv Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd ja Juhan Liivi Klubi.[1]

Aastast 2015 on tegemist kahepäevase eesti nüüdisproosale keskenduva festivaliga, mille raames antakse muu hulgas välja kirjandusauhinda "Eesti kirjanik". Festivalil esineb kümmekond tuntud autorit, kes kohtuvad kirjandushuvilistega. Festival on toimunud Liivi Muuseumi, Juhan Liivi Klubi ja Raadio Ööülikooli koostöös.[2][3]

Festivalidel on igal aastal erinev alateema.

2015. aastal toimus festivalil Raadio Ööülikooli avalik salvestus "Koht kui aeg". Jan Kaus rääkis sisemisest ja välimisest ruumist ning kirjeldas oma nägemust, kuidas inimeste mälestused ning unistused annavad ruumile tähenduse. Kohatunnetust oma uudisteostes avasid teisedki festivalil osalejad: Mika Keränen, Indrek Koff, Vahur Afanasjev, Kaur Riismaa, Jüri Kolk, Jaan Malin, Andrei Hvostov ja Mudlum. Tuuli Roosma ning Arbo Tammiksaar pajatasid elust Siberis vissarionlaste kogukonnas. Vestlusi kirjanikega juhtisid Mari Niitra ja Kristjan Piirimäe.[4]

2016. aastal kandis festival alapealkirja "Oma-müüt". Vaatluse all olid nüüdisaegses eesti kirjanduses avalduvad rahvust ja ühiskonda puudutavad müüdid, samuti ka tegelaste ning autorite eneste kuvandid.[5]

2017. aastal oli festivali alateema "Kestmine".[6]

2018. aastal oli kirjandusfestivali fookuses lugeja, seetõttu autasustati ka teraseid lugejaid.[7]

2019. aasta festivali alateema oli võimalikud ja võimatud tulevikud. Aasta kirjaniku tiitli võitnud Andrei Hvostov sai auhinnaks tühjade lehtedega raamatu ja Mihkel Kunnuse korralduse kirjutada "Tõe ja õiguse" VI osa.[8]

2020. aasta festivali alateema oli „Hea elu“. Eesti aasta kirjaniku tiitli pälvis Susan Luitsalu. Žürii liikmete Mari Niitra ja Mihkel Kunnuse sõnul on Luitsalu teose "Ka naabrid nutavad" puhul tegu ajakajalise sissevaatega tänapäeva Eesti keskklassi argipäeva ja väärtushinnangutesse: „Raamat näitab elegantselt fassaadide taha – ja see vaatepilt ei pruugi olla meeldiv. Luitsalu paljastab halastamatult tõusiklust ja naabrist parem olla tahtmist, aga ka perevägivalda ja küberkiusamist.“[9] Auhinnaks sai Luitsalu kvaliteetse ratsapiitsa.

Auhinna "eesti kirjanik" laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Niitra, Mari. Liivi Muuseumis Alatskivil valitakse Eesti parimat kirjanikku. Sirp, 18. august 2010.
  2. Liivi Muuseumi arengukava aastateks 2017-2020 lisa. Alatskivi Vallavolikogu. RT IV, 11.04.2017, 1.
  3. Niitra, Mari. Kirjandusfestival Aasta Kirjanik 2016 Alatskivil. Looming, oktoober 2016.
  4. Ala, Janar. Alatskivil tunnistati aasta kirjanikuks Jan Kaus.
  5. Kivi, Susann. Eesti Kirjanik 2016 on Kai Aareleid. ERR Kultuur, 20. august 2016.
  6. Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt. ERR Kultuur, 19. august 2017.
  7. Eesti Kirjanik 2018 on Eva Koff. ERR Kultuur, 21. august 2018.
  8. Larm, Pille-Riin. Eesti kirjanik 2019 on Maara vanaisa. Sirp, 23. august 2019.
  9. Pille-Riin Larm. "Eesti 2020. aasta kirjanik on Susan Luitsalu". Sirp, 28.08.2020.
  10. Teder, Merike. Eesti kirjanikuks 2012 valiti Meelis Friedenthal. Postimees, 19. august 2012.
  11. Liivi Muuseumis tekkis Eesti Keele Erakond. Sirp, 19. august 2013.
  12. Valme, Valner. Liivi muuseum valis aasta kirjanikuks Elo-Maria Rootsu. ERR Kultuur, 25. august 2014.
  13. Ala, Janar. Alatskivil tunnistati aasta kirjanikuks Jan Kaus.
  14. Kivi, Susann. Eesti Kirjanik 2016 on Kai Aareleid. ERR Kultuur, 20. august 2016.
  15. Aasta kirjaniku tiitli pälvis Mihkel Mutt. ERR Kultuur, 19. august 2017.
  16. Eesti Kirjanik 2018 on Eva Koff. ERR Kultuur, 21. august 2018.
  17. Larm, Pille-Riin. Eesti kirjanik 2019 on Maara vanaisa. Sirp, 23. august 2019.
  18. Pille-Riin Larm. "Eesti 2020. aasta kirjanik on Susan Luitsalu". Sirp, 28. august 2020.