Mine sisu juurde

Juveliirne köide

Allikas: Vikipeedia
Sankt Emmerami codex aureus
Louvre'is asuv Limogesi uuresulatise tehnikas ristilöömisestseeniga metallplaat, mis on katnud raamatukaant
Armeenia evangeeliumiraamat nahkkaantele kinnitatud metallkaunistusega, 1262

Juveliirne köide ehk luksusköide[1] on raamatuköide, mille puhul raamatu puitkaaned on kaetud väärismetalliga, nagu kulla või hõbedaga, ning kaunistatud metallraamistusse asetatud lihvitud vääriskivide, antiiksete gemmide, emailitud metallnaastude ja -plaatide ning elevandiluust nikerdatud reljeefidega; vahel lisandub neile ka tüüpilisemaid köitematerjale nagu nahk, samet või muu tekstiil.

Pärgamentlehtede kokkuköitmise tehnika on juveliirsel köitel sama mis kõigil selle perioodi ja piirkonna köidetel. Metallkate ja muud kaunistusmaterjalid kinnitatakse puukaante külge väikeste naeltega.

Oletatakse, et juveliirsed köited olid olemas juba hilisantiikajal, kuigi ühtki pole sellest perioodist säilinud, ja ka varakeskajast on neid väga vähe[2]. Juveliirse köite kõrgajaks peetakse keskaega, eriti ottode ja romaani kunsti perioodi. Keskaja lõpust on väärismetallköiteid teada vähem, kuid mingil määral neid tehti (15. sajandist pärineb Viini kroonimisevangeliaari metallkate) ja üksikjuhtudel tehakse neid tänapäevani, eriti õigeusu piirkonnas, kus on tavaks altarievangeelium köita kõige säravamaid ja hinnalisemaid materjale kasutades. Juveliirsesse köitesse köideti keskajal tavaliselt suureformaadilised pärgamentkäsikirjad, mida kasutati jumalateenistustel, eelkõige vaimulike altariteenistuses kasutatavad evangeeliumid, aga ka sakramentaarid; ilmikutele mõeldud raamatutest võivad juveliirses köites olla kuninglikele isikutele erakasutuseks loodud piiblid ja tundideraamatud[3].

Näiteid juveliirsest köitest

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]