Add MS 11848
.jpg)
Käsikiri Add MS 11848 on Briti Raamatukogus asuv 9. sajandist pärinev käsikirjaline ladinakeelne illumineeritud evangeliaar, loodud Toursis. Juveliirses käites käsikiri sisaldab Vulgata nelja evangeeliumi tekste ja lisaks Hieronymuse kirja paavst Damasusele, Caesarea Eusebiuse kirja Carpianusele ja kaanonitahvleid.[1]
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Tekst[muuda | muuda lähteteksti]
Raamat koosneb 219 säilinud pärgamendilehest mõõdus umbes 330 × 230 mm. Tekst on kirjutatud pärgamendile karolingide minusklis, esiletõstekirjadena on kasutatud rooma kapitaali, rustikat ja untsiaali. Tekstivälja suurus on 205 × 127 mm. Igale evangeeliumile eelneb eessõna ja peatükkide loetelu. Varauusajal, võimalik, et ajavahemikus 1675–1749 on köite lõppu lisatud aasta pühakirjalugemiste tabel. Selle järele on köidetud Karolingide ajast pärinev peatükkide algussõnade nimistu ja sõnavõrgu taoline illustratsioon.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Käsikiri on Toursi skriptooriumis loodud evangeliaaridest vanim, kust võib leida evangelistide portreed. 2004. aastal analüüsiti evangeliaari miniatuure ning tehti kindlaks, et neil pole värvina üldse kasutatud lasuriidist tehtud pigmenti, vaid miniatuuridel on kasutatud indigot ja eri hinnalisuses anorgaanilisi värvaineid[2].
Köide[muuda | muuda lähteteksti]
9. sajandist pärineb käsikirja luksusköide, mille kujundust on 14. ja 19. sajandil muudetud. Raamatut ümbritsevad puukaaned on kaetud hõbekattega, millel on Kristus auhiilguses esikaanel ja Agnus Dei tagakaanel. Nurkades on 14. sajandist pärinevad Limogesi emailis evangelistide sümboleid kandvad plaadid, millest on säilinud vaid kaks, Johannese kotkas ja Luukase härg. 19. sajandil vahetati välja kaanel olevad vääriskivid[3].
-
Esikaas -
Tagakaas
.jpg)
.jpg)
Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]
Koodeks kirjutati Toursi Püha Martini kloostris aastail 820–830 Alkuini mantlipärija abt Fridugisuse ajal. Kuni 18. sajandini pole täpselt teada, kus raamat asus. Raamatu esimesel lehel on omaniku tempel, mis viitab 18. sajandi Stockholmi Venemaa saadikule krahv Suchtelanile. 19. sajandi algul kuulus käsikiri lord Strangfordile, 1831. aasta augustis müüdi see oksjonil Lichfieldi piiskopile Samuel Butlerile, kust see jõudis koos tema ülejäänud käsikirjakoguga Briti Raamatukokku.