Trükkalimärk
Trükkalimärk on raamatusse trükitud graafiline kujutis, märk, embleem või deviis, mis viitab trükise valmistajale. Trpkkalimärk oli kasutusel alates 15. sajandist ja kujutas eriti varastes trükistes endast sageli trükkali või trükikoja nime või initsiaale.
Ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene teadaolev trükkalimärk on Mainzi psaltri trükkijate Johann Fusti ja Peter Schöfferi oma, mis ilmus esmakordselt nende 1462. aastal trükitud piiblis. Enamik 15. sajandi trükkalimärke olid mõõtmetelt väikesed ja paiknesid kas raamatu tiitellehel või tiitellehe puudumisel raamatu lõpus kolofooni järel[1].
Juba 16. sajandi jooksul kujunes algselt lihtsast vapi, monogrammi või peremärgi taolisest trükkalimärgist detailirohke ja väga varieeruva kujundusega kirjastusmärk ehk signeet, mis kujutas sageli endast miniatuurset graafikataiest. Signeetidel leidus sümboleid, allegoorilisi kujutisi ja viimistletud figuraalseid motiive. Algselt trükkalimärgiks olnud peremärk, initsiaalid või vapp võis sellisel graafilisel kirjastusmärgil taanduda üksnes taustaelemendiks. Üks varasemaid ja samas ka tuntumaid 16. sajandi kirjastusmärke on ankru ümber siugleva delfiini kujutis, mida kasutas Veneetsia trükkal Aldus Manutius alates 1502. aastast[2][3].
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
William Caxtoni trükkalimärk, 1478 -
Gerard Leeu trükkalimärk. Jacobus de Voragine passionaal, enne 1492. aastat -
Speyeri trükkali Peter Drachi märk lohedega, 1497 -
Jehan Calvezi trükkalimärk. Catholicon, 1499 -
Jacob van Liesvelti trükkalimärk, 1526 -
Andreas Cratanderi trükkalimärk, 1531 -
Marco Antonio Giustiniani trükkalimärk Jeruusalemma templiga või Kaljumošeega, 1546 -
Johannes Frobeniuse trükkalimärk caduceus 'ega
