Ķoņi mõis

Allikas: Vikipeedia
Ķoņi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 61

Ķoņi mõis (saksa keeles Königshof, varem Nauküll, läti keeles Ķoņu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.

Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Valmiera piirkonnas Ķoņi vallas Ķoņis.

Kööna mõisa paju ümbermõõduga 7,15 meetrit on looduskaitse all.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis rajati aastal 1561 küla juurde, mis kandis nime Nouwenkull. Aastal 1599 läks mõis Hans Köningi valdusse, kelle järgi sai ka praeguse nime. Hiljem oli see Ruhja mõisa kõrvalmõis.

Paul I kinkis mõisa kindral Germannile. See pantis aastal 1818 mõisa 30 000 hõberubla ja 52500 paberrubla eest Jacob von Mensenkampfile.[2]

Aastal 1826 päris mõisa tema poeg Carl Justus von Mensenkampff. Aastal 1879 omandas mõisa ülejäänud Carl Justuse pärijatelt Ernst von Mensenkampff.[3]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 11 ja 3/4 adramaad ning sellele allus 280 mees- ja 333 naishinge.[4] Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Ternēja, Ruhja ja Jurata mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad, aastal 1688 aga 11 ja 1/4 adramaad. Aastal 1734 oli adramaid 8 ja 1/8, aastal 1757 aga 11 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 12 ja 1/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 12 ja 1/9, aastal 1881 aga 4 ja 20/80, lisaks allus mõisale 15 ja 6/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[6]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1816 kuulus mõisale kaks karjamõisa: Ungurin ja Pesikk.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  2. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 124
  3. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 192-193.
  4. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 242.
  5. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 122.
  6. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 190.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 124 [1].