Ternēja mõis

Ternēja mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 66

Ternēja mõis (saksa keeles Rujen-Torney, läti keeles Ternējas muiža) oli riigimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub see Lätis Ruhjas Dãrza iela ääres. Mõisa järgi on nime saanud hilisem Ternējas iela, mis on rajatud endise Valga–Ruhja–Pärnu raudtee raudteetammile.

Ajalugu

Mõis kuulus kunagi Peter Roebelile, kelle surma järel Zygmunt III Waza mõisa Ruhja kirikule annetas. Aastal 1593 läks mõis Roebeli lapselapse Peter Torney valdusse. Seejärel omandas mõisalt 600 marga eest 3/4 adramaad ja kõrtsi Jürgen Rade, pannes aluse Jurata mõisale. Aastal 1623 omandas ta ka ülejäänud Ternēja mõisa maad, hiljem läksid need valdused aga reduktsiooni käigus riigile.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel allus mõisale 1816. aastal koos Jurata mõisaga 454 mees- ja 529 naishinge, nende mõisade suurus koos Ruhja mõisaga oli 40 ja 3/4 adramaad. Aastal 1641 oli mõisa suurus (koos Ķoņi, Ruhja ja Jurata mõisaga) 50 ja 3/8 adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus koos Ruhja ja Jurata mõisaga 38 ja 1/4 adramaad, aastal 1734 oli neil aga adramaid 31 ja 1/4. Aastal 1757 oli mõisa suurus 13 ja 7/12 adramaad. Aastal 1832 oli mõisal adramaid 22 ja 13/20, aastal 1881 allus mõisale neliteist adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.

Karjamõisad

Aastal 1816 kuulus mõisale üks karjamõis: Sievershof.

Mõisa nimest

Mõis on saanud nii saksa- kui ka lätikeelse nime Ternēja XVI sajandi omaniku Peter Torney järgi.

Kirjandus

• Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 123 [1].