Meelis Säre

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Meelis Säre (27. november 19606. veebruar 2014) oli Eesti sõjaväelane, kolonelleitnant, ajaloo taaskehastaja, sepp, noameister ja ehtekunstnik. Ta kuulus Kaitseliidu taastamise eestvedajate hulka Tartus ning temast sai taastatud Kaitseliidu Tartu maleva esimene pealik.[1]

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

5. septembril 1991 sai Säre peaministrilt vabariigi presidendi ülesannetes Heinrich Margalt leitnandi auastme.[viide?]

Säre oli üks kaasautoritest riigikaitseõpikus gümnaasiumitele ja kutseõppeasutustele, mis ilmus Kaitseministeeriumi kirjastamisel 2003 (2 trükki) ja 2006 (3. trükk) ning avaldati ka e-õpikuna[2][3][4].

22. veebruaril 2011 andis Eesti president Toomas Hendrik Ilves Meelis Särele kolonelleitnandi sõjaväelise auastme kaitseväe juhataja ettepanekul.[5]

Meelis Säre teenis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes väljaõppevahendite keskuse ülema ametikohal.[6]

Säre kuulus Tartu Forseliuse Gümnaasiumi hoolekogusse[7].

Sepatöö[muuda | muuda lähteteksti]

Särele ja ta abikaasale Marge Paalile kuulus ettevõte Vanakaruvalukoda OÜ, mis tegeles peamiselt ehete valmistamisega. Seejuures kasutati põhiliselt messingit, kuid ka muid materjale. Suur osa firma toodangust olid ajalooliste leidude koopiad või neist inspireeritud ehted. Vanakaruvalukoda tarvitas nn kaduva vaha meetodit (inglise keeles lost wax casting), kus kõigepealt valmistatakse esemest täpne vahamudel.[8][9]

Samuti oli ta tuntud noavalmistajana ning õpetas metallikunstnikke[10]. Noavalmistamist alustas ta eksperimentaalarheoloogina[11], hiljem valmistas muuhulgas terariistu damastseeritud terasest[12]. Pronksivalu õpetas talle kunstikombinaadis Ars töötanud onu[9].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Säre oli tuntud hüüdnimega "Vanakaru"[1], ta elas Tartus Tammelinnas[9]. Temalt on pärit hulk häid ütlemisi inimeste, ühiskonna ja loodusnähtuste kohta. Enda tegemisi iseloomustas ta saaga mõttetera kaudu: "Ekslik on inimene, kes arvab end elavat igavesti kui väldib võitlust, ei raugaeast leia ta eal seda rahu mis odade antud" [13]. Temal ja ta abikaasal Marge Paalil on poeg Hans Eduard ja tütar Mirja, varasemast kooselust poeg Kaarel-Kaspar.[14].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 In memoriam MEELIS SÄRE (27.11.1960 - 06.02.2014) Kaitseliidu pressiteade (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  2. "Riigikaitse", 2003 raamatukogukataloogis Ester (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  3. "Riigikaitse", 2003 raamatukogukataloogis Ester (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  4. "Riigikaitse", 2003 raamatukogukataloogis Ester (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  5. M. Särele sõjaväelise auastme andmine. Vabariigi Presidendi käskkiri nr 139, 03.03.2011. (Kasutatud 3. märtsil 2011.)
  6. President andis ühele kaitseväelasele auastme. Baltic News Service, 3. märts 2011.
  7. Hoolekogu Forseliuse Kooli kodulehel (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  8. Vanakaruvalukoda Facebookis (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  9. 9,0 9,1 9,2 Vilja Kohler "Vanakaruvalukoda toob pronksiseid tervitusi muinasajast" Tartu Postimees, 14.12.2010 (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  10. Vanakaru MTÜ Agelinde kodulehel (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  11. Elina Randoja "Metallivõlurid toovad tagasi iidset ilu" Tartu Postimees, 11.05.2011 (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  12. Väinu Rozental "Nugadega sina peal meister" Äripäev, 03.03.2008 (vaadatud 8. veebruaril 2013)
  13. "http://www.dragon.ee/foorum".
  14. Aive Kaldra "Vahanikerdamise töötuba hoidis koolis hilise õhtutunnini" Tarvastu Gümnaasiumi koduleht, 21.12.2011 (vaadatud 8. veebruaril 2013)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Karl Soo
Kaitseliidu Tartu maleva pealik
1990
Järgnev:
Johannes Kert