Andrus Salupere

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Andrus Salupere (sündinud 5. septembril 1957 Tartus) on Eesti mehaanikateadlane.[1]

Andrus Salupere on fotograafide poeg.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

On lõpetanud Jõgeva Keskkooli 1976, TRÜ matemaatikateaduskonna rakendusmatemaatika erialal 1981; TRÜ teoreetlise mehaanika kateedri aspirant 1983–86; Prantsusmaal Pierre ja Marie Curie nim Pariisi 6. Ülikooli järeldoktor 1993–94.

Teaduskraad[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsika-matemaatikateaduste kandidaat 1991 (TTÜ, kinnitus 1992), väitekiri "Jäikplastsete astmeliste ümar- ja rõngasplaatide optimeerimine".

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

TRÜ teoreetilise mehaanika kateedri stažöör-uurija 1981–83; rakendusmatemaatika labori insener 1983; Eesti TA Küberneetika Instituudi vanemteadur 1994–97. TTÜs 1986–…: teoreetilise mehaanika kateedri tunnitasuline õppejõud 1986–89, vanemlaborant 1986–88, vaneminsener 1988–89, assistent 1989–90; matemaatika kateedri tunnitasuline õppejõud 1987–88; ehitusmehaanika kateedri assistent 1990–92; mehaanikainstituudi rakendusmehaanika õppetooli assistent 1992–95, dotsent 1995–2002; deformeeruva keha mehaanika õppetooli juhataja ja professor 2002–05, rakendusmehaanika õppetooli juhataja ja professor 2005–2009; TTÜ Küberneetika Instituudi mehaanika ja rakendusmatemaatika osakonna vanemteadur (osalise koormusega) 1994–2009; TTÜ Küberneetika Instituudi direktor 2009-2016; mehaanikainstituudi rakendusmehaanika õppetooli professor, õppetooli juhataja 2009–2016; TTÜ Küberneetika instituudi professor, direktor 2017–...[1]

Teadustöö mujal: külalisteadur Suurbritannias Cambridge’i Ülikooli rakendusmatemaatika ja teoreetilise füüsika osakonnas ja Jesus College’is 1998; Cambridge’i Ülikooli rakendusmatemaatika ja teoreetilise füüsika osakonnas ja Magdalene Kolledžis 2002; Oslo Ülikooli Rakendusmatemaatika Keskuses 2007.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Uurinud kuni 1991. aastani jäikplastsete konstruktsioonielementide optimeerimist. 1991. aastast tegelenud mittelineaarse lainelevi problemaatikaga, keskendudes solitonidele ja üksiklainetele. Viimastel aastatel on põhitähelepanu all olnud mikrostruktuursetes keskkondades toimuvate dünaamiliste protsesside numbriline simuleerimine ning solitoni tüüpi lainete formeerumise ja levi seaduspärasuste selgitamine. Loonud koos Jüri Engelbrechtiga peidetud (virtuaalse) solitoni kontseptsiooni ja diskreetse spektraalanalüüsi meetodi. Üle 60 teadustrükise.[1]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

SA Eesti Teadusfond tehnikateaduste ekspertkomisjoni liige 2000–06; Teaduskompetentsi nõukogu tehnikateaduste ja keemia ekspertgrupi liige 2004–…; TTÜ mehaanikainstituudi nõukogu liige. Rahvusvahelise Arvutusmehaanika Ühenduse (IACM, International Association for Computational Mechanics) ja Ameerika Ühendriikide Arvutusmehaanika Ühenduse (USACM, U.S. Association for Computational Mechanics) liige.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Osales aktiivselt Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töös 1977–83, kahel aastal oli rühmakomandör; Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Harrastused ja huvialad[muuda | muuda lähteteksti]

Aiandus, suusatamine, lugemine.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Optimal design of rigid-plastic annular plates with piecewise constant thickness. // Struct. Opt. 4 (1992) 3–4
  • Korteweg-de Vries soliton detection from a harmonic input (kaasautorid G. A. Maugin, J. Engelbrecht). // Phys. Lett. 192 (1994) 1
  • On the KdV soliton formation and discrete spectral analysis (kaasautorid G. A. Maugin, J. Engelbrecht). // Wave Motion 23 (1996)
  • Solitonic structures in KdV-based higher-order systems (kaasautorid G. A. Maugin, J. Engelbrecht). // Wave Motion 34 (2001) 1
  • Long-time behavior of soliton ensembles: part I – emergence of ensembles (kaasautorid P. Peterson, J. Engelbrecht). // Chaos, Solitons & Fractals 14 (2002) 9
  • Long-time behavior of soliton ensembles: part II – periodical patterns of trajectories (kaasautorid P. Peterson, J. Engelbrecht). // Chaos, Solitons & Fractals 15 (2003) 1
  • On the problem of periodicity and hidden solitons for the KdV model (kaasautor J. Engelbrecht) // Chaos 15(1) (2005) 1
  • Propagation of sech2-type solitary waves in higher-order KdV-type systems (kaasautor O. Ilison) // Chaos, Solitons & Fractals 26 (2005) 2
  • On the propagation of solitary pulses in microstructured materials (kaasautor O. Ilison) // Chaos, Solitons & Fractals 29 (2006) 1.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.