Fundamentaalne vastastikmõju

Allikas: Vikipeedia

Fundamentaalne vastastikmõju on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist vastasmõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga. Näiteks aatomituuma koos hoidev tuumajõud ei ole fundamentaalne, kuna see põhineb oma olemuselt tugeval vastastikmõjul (on tugeva vastasmõju teisene ilming).

Praegu on teada neli liiki fundamentaalseid jõudusid:

Vastasmõju Selgitav teooria Vaheosake Suhteline tugevus Potentsiaali sõltuvus kaugusest Ulatus(m)
Tugev vastasmõju Kvantkromodünaamika gluuon 1038 {1} 10−15
Elektromagnetiline vastasmõju Kvantelektrodünaamika footon 1036 \frac{1}{r} lõpmatu
Nõrk vastasmõju Elektronõrk teooria W ja Z boson 1025 \frac{e^{-m_{W,Z}r}}{r} 10−18
Gravitatsioon Üldrelatiivsusteooria graviton (avastamata) 1 \frac{1}{r} lõpmatu

Tuleb märkida, et suhteline tugevus on ligikaudne. Täpne jõud sõltub vastasmõjus osalevate osakeste energiast.

Elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastasmõju on füüsikute poolt ühendatud ühisesse standardmudelisse, mis seletab ära kõigi kolme vastasmõju tekkimise ja määratleb vastasmõju vahendava vaheosakese.

Gravitatsiooni olemuse selgitab ära Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria. Kvantmehhaanikat ja üldrelatiivsusteooriat on püütud ühendada kvantgravitatsiooni teooriaks, mille eelduste kohaselt oleks gravitatsiooni vahendajaks graviton.

Praegu on füüsikute pingutused suunatud kõigi nelja vastasmõju selgitava suure ühendteooria loomisele.