Fundamentaalne vastastikmõju

Allikas: Vikipeedia

Fundamentaalne vastastikmõju on termin osakestefüüsikas, millega tähistatakse elementaarosakeste omavahelist vastastikmõju ning mida ei ole võimalik seletada ühegi teise nähtuse või ilminguga. Näiteks aatomituuma koos hoidev tuumajõud ei ole fundamentaalne, kuna see põhineb oma olemuselt tugeval vastastikmõjul (on tugeva vastastikmõju teisene ilming).

Praegu on teada neli liiki fundamentaalseid jõudusid:

Vastastikmõju Selgitav teooria Vaheosake Suhteline tugevus Potentsiaali sõltuvus kaugusest Ulatus(m)
Tugev vastastikmõju Kvantkromodünaamika gluuon 1038 10−15
Elektromagnetiline vastastikmõju Kvantelektrodünaamika footon 1036 lõpmatu
Nõrk vastastikmõju Elektronõrk teooria W ja Z boson 1025 10−18
Gravitatsioon Üldrelatiivsusteooria graviton (avastamata) 1 lõpmatu

Tuleb märkida, et suhteline tugevus on ligikaudne. Täpne jõud sõltub vastastikmõjus osalevate osakeste energiast.

Elektromagnetiline, nõrk ja tugev vastastikmõju on füüsikute poolt ühendatud ühisesse standardmudelisse, mis seletab ära kõigi kolme vastastikmõju tekkimise ja määratleb vastastikmõju vahendava vaheosakese.

Gravitatsiooni olemuse selgitab ära Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria. Kvantmehhaanikat ja üldrelatiivsusteooriat on püütud ühendada kvantgravitatsiooni teooriaks, mille eelduste kohaselt oleks gravitatsiooni vahendajaks graviton.

Praegu on füüsikute pingutused suunatud kõigi nelja vastastikmõju selgitava suure ühendteooria loomisele.