Jõgeva mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jõgeva mõisa härrastemaja

Jõgeva mõis (saksa keeles Laisholm) oli rüütlimõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva valda Jõgeva maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgeva mõis on oma nime saanud loodusliku asukoha järgi Pedja jõe saarel (saksa keelest tõlgituna Laiuse jõesaareke). Mõis on rajatud 16. sajandi lõpus. Esimest korda on mõisa mainitud 1601. aasta Poola revisjonikirjas (Hoff Jagiwa), olles alles hiljuti ehitatud Jõgeva küla maadele. 1624. aastal elas Jõgeva mõisa (Hoff Jegkowa) külades kokku ainult seitse talupoega ja suurem osa mõisa maast oli söötis. Mõisamaade reduktsiooni ajal 17. sajandi lõpus Jõgeva mõis riigistati.

1752. aastal kinkis keisrinna Jelizaveta Petrovna mõisa koos Pakaste karjamõisaga ühele oma kammerhärradest, Carl von Sieversile. Peagi läks mõis ostu teel maanõunik krahv Gotthard Johann von Manteuffeli (1690–1763) kätte, kes 1756. aastal majoraadi asutas. Viimasesse kuulusid peale Jõgeva veel Pakaste, Puurmani ja Härjanurme mõisad. Krahv Manteuffelitele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

1866. aasta vallaseadusega eraldati mõisast Jõgeva vald, mille halduslikud piirid kattusid Jõgeva mõisapiirkonna omadega.

Jõgeva mõisa vesiveski

1876. aastal rajati mõisasüdamest paar kilomeetrit lõunasse Tapa-Tartu raudtee äärde Jõgeva raudteejaam, millest hiljem kasvas välja Jõgeva linn.

19.-20. sajandi vahetusel oli mõisnik Puurmani jne 5. majoraadihärra krahv Ernst von Manteuffel (1844–1922).

1921. aastal anti endise Pakaste karjamõisa maad asunikele. Jõgeva mõis anti kasutusele sordiaretusseltsile, millest välja kasvanud Jõgeva Sordiaretuse Instituut kasutab mõisahooneid praeguseni.

Jõgeva mõisa alla kuulusid järgmised külad: Jõgeva, Ellakvere, Eristvere, Kõssima, Mõisamaa, Painküla, Pakaste, Võduvere.

Mõisahooned ja park[muuda | muuda lähteteksti]

Jõgeva mõisa park

Jõgeva mõisa peahoone, poolkelpkatusega kiviehitis, pärineb 19. sajandi algusest. Sajandi lõpus on hoonele juurde ehitatud tiibhooned ning veranda.[1] Peahoone juures on säilinud arvukalt kõrvalhooneid.

Valitsejamaja, ühekorruseline täiskeldri, murdkelpkatuse ja väljaehitatud mansardkorrusega kitsas hoone, pärineb 19. sajandi lõpust.[2]

Vesiveski, suur maakivist, krohvitud välisseintega mitmekorruseline ehitis, pärineb 18. sajandi lõpust. 1913. aastal asendati vesiratas turbiiniga ning 1925. aastal lisati veel teine turbiin, millega hakati ümbruskonnale elektrivoolu andma. Veski jäi seisma pärast riigimajandi kaotamist 1997. aastal.[3]

Mõisa juurde kuulub 1880. aastatel rajatud segastiilis park. Parki läbib loode-kagusuunaline peatee, mille lõpus on saun ja ujumiskoht. Keskosas asuvat palliplatsi ääristab ühest küljest pärnarida. Pargis kasvab 44 puu- ja põõsaliiki. Enamuspuuliigiks on harilik pärn ja lääneosas harilik kuusk. Parki viiv tee on osaliselt ääristatud lodjapuulehelise põisenala hekiga.[4]

Mõisakompleks kogu ajaloolise hoonestuse ja pargiga kuulub muinsuskaitse alla.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kultuurimälestiste riiklik register – (23886) Jõgeva mõisa peahoone
  2. Kultuurimälestiste riiklik register – (23896) Jõgeva mõisa elamu 1
  3. Kultuurimälestiste riiklik register – (23888) Jõgeva mõisa vesiveski
  4. Kultuurimälestiste riiklik register – (23887) Jõgeva mõisa park

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Praust, Valdo. Tartumaa mõisad. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 102-103.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]